Kiire papa saaks pead vangutada

pilt kusagilt meilis ringelnud kettkirjast, pole halli aimugi, kust täpselt

Kui ma eelmises postituses otsisin taga klaasist kuuli ja musta kassi, siis täna on küsimus esitatud järgnevalt: "Kus on mu aru ja kaine mõistus?"

Ilmselgelt on mul vähe tegemist, eksole. Ilmselgelt ma peaaegu et ei elagi tööl ning koju tulles ei ole energiast tühi nagu katki läinud õhupall.
Njah.... Igatahes, igatahes.... (Jorh Adniel Kiire papa peavangutuse saatel).

Nimelt võtsin enesele umbes kuuks ajaks lisakohustuse. Kirjutada, suhelda, monitoorida jne. Hoida üht maakondlikult olulisimat häälekandjat hinges, enne kui suured tuuled tulevad ja kõik uueks muudavad. Seni aga peab keegi tänasel eluvaimu sees hoidma ja mingi valemiga sattusin mina miskil hetkel nokka avama ja nüüd ma siin siis olen, imen pastakast artikleid välja. Omamata mingisugustki kogemust poliitiliselt korrektsel ning mittesubjektiivsel (objektiivne oleks liiga vale väljend) teemade käsitlemisel. Ja kust paganas üldse neid teemasid võtta, eksole! Teemasid, mis sobiks ja mida võiks ja kuidas seda üldse selekteerida? Ja kuidas luua tulemuslikke ja infot saavaid suhteid võtmeisikutega?

Njah, elus tuleb teha erinevaid lollusi, et igav ei hakkaks. Poolteist aastat tagasi tehtud kannapööre ja kolimine tundmatusse keskkonda võõraste inimeste sekka ning täiesti uues valdkonnas üksuse ja kohaliku personali juhtima hakkamine ilmselgelt on oma uudsust kaotama hakanud, nii et nüüd vaja järjekordselt millegi jaburaga hakkama saada... Aga noh, ma ei oleks ju mina kui ma seda ei teeks, eksole:)