Elu on vahel ikka pisiasjades ülimalt chill...
Suures plaanis on mul mitu erinevat (samas kokkusobivat) mõtet tulevikuks, mis paralleelselt põhjustavad küsimusi mu pisikeses (ok, tegelt suht suures, kui mütsimõõtu arvestada) peakolus. Väike segadus hinges, suured soovid ja grandioossed plaanid ning mõningad kõhklused sinna juurde. Iga päev mõtlen liiga palju, töötan liiga palju ja põlen liiga palju. Iga õhtu üritan süveneda uude, tahtes mitte rikkuda/kohe oluliselt muuta toimivat ning üritades samas aru saada endaga seonduvalt mõistest "poliitiliselt korrektne". Et kus on piirid ja milline see minu mängumaa siis on. Võiks ju rohkem katsetada, kuid väikeses kogukonnas eelistan hoida madalat profiili (mis mul küll kuidagi ei õnnestu) ja sellega kaasnevat. Pean õppima, et ise rahul olla. Tore, kui teisedki rahul on, kuid ainus rahulolu, mis mulle tegelikult ka korda läheb, on mu enda ja mu lähedaste oma. Rahulolust minuga räägin siin, eksole.
Õhtuti uinuda ei ole võimalik muidu kui raamatuga. See puhastab mõtteid ja laseb olla endaga. Tuld kustutades ja siruli visates kihutab kiirrong ilma peatusteta ja see ei ole mitte okei. Seega tuleb õhtuti lugeda-lugeda-lugeda ja kui tekib natukenegi tunne, et unepoiss võiks ligi hiilida, siis see hetk koheselt ära kasutada! Teleka olemasolust ei tea ma enam ammu midagi.
Kõige selle kõrval on ilm nii fantastiline, et....
Eile, kui teatrisse läksime, oli ilm soojalt talvine. Igati mõnus oli lumises linnas jalutada. Peale etendust oli vaja nii kiiresti kui võimalik sooja saada, kuna tuulekülma läbilõikavus oli hoolimata talvisest varustatusest ikka päris jube.
Täna hommikul, kui kella 7 ajal õue astusin, oli õhk täis kristalle. Sõna otseses mõttes! Maapinnal olev lumi sillerdas igal ruutsentimeetril ning õhk oli tulede valguses paksult sära täis. Nagu sajaks kristalle maa peale. Sadu kusjuures ei olnud, see oligi sillerdav õhk. Samal ajal külm oli selline, et põsed tahtsid näo küljest ära kukkuda. Vesi tikkus ka silma (vaevalt et ilust, ju ikka jahedast tuulest), kuid moodustas enne jooksmahakkamist purikalaadseid moodustisi. Ok, siin mängib fantaasia rolli:)
Nüüd aga, tagasi koju jõudnuna, saab taas pisiasju nautida. Kassid nurruvad, tuba on soe, külmik täis täna kokku ostetud hakkliha ja kanakoibi (me ju hullud lihasöödikud) ning Vanamees laulab köögis. Enne kööki toimetama suundumist tõi tšikile long drink purgi ette, et "igale titele oma lutt" ja nii ma siin siis uudiseid uudistan ja oma lutiga tegelen, kuni söök valmis:)
Nii on ju täitsa lahe või mis:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar