Elu õied ja uus koduloom

Lapsed on tõepoolest elu õied. Nendega igav ei hakka.
Iga päev nendega on erinev ja eriline. Iga päev jääb omamoodi meelde ja omamoodi kaob hetkega, kui koidab järgmine. Sest... uus päev ja uued teod :)

Väike ülevaade näiteks tänasest.
Kõige muu vahele asjade teineteise käest ärakiskumist, kaklemist, koos mängimist, koos lollitamist, kisa ja kära ja nunnutamist ja kisa ja kära ja... Kes mida täna sööb ja kes mida just täna ei võta suu sissegi ja oi seda kisa siis kui ei tehta erimenüüd ja peab leppima valmistatuga...
Aga mõned killukesed siis eraldi välja:

Valmistume õue minema. Vanamees juba askeldab väljas ja topin kratte korraga ja eraldi riidesse. Õnneks nõustuvad koostööd tegema, kuna soov õue minna on suur. See aga ei välista vahepealseid itsitades põgenemiskatseid. Kord ühe, siis teise poolt.
Mina olen nende riietamisest juba higine.
Saan Vanema Poisi täismundrisse ja saadan üle ukse õue. Nooremaga tahan ise koos minna ja panen ta osaliselt riidesse, misjärel ütlen: "Ootan natuke, ma lähen panen ennast ka riidesse, siis läheme õue. Sina oota esikus."
Kuidagi vaikne on... Panen kiiresti riided selga ja tulen trepist alla. Ei olegi salaja sigatsevat väikemeest näha. Jõuan esikusse ja seal ta siis istub - ilusasti tumba peal ootavas asendis ning on oma saapad enda ette valmis toonud... Mu pooleteistaastane ootab mind, et aitaksin talle saapad jalga ja saaks juba õue...
Ilus hetk oli :)

Lasime saemeestel hoovi ümbert hulga puid maha võtta, kuna talvel on igati ok, kuid suvel on hoovil täiesti pimedad alad, mis lehtes puude varju all ägavad. Niisked ja pimedad. Kaste rohult ei kao õhtukski. Ja mu vanad viljapuud on just selles alas. Pole ime, et nad ei kanna, kui nad valgust saavad vaid õitsemise ajal (õitsevad hoolega), edasise aja aga pimeduses veedavad. Ühtlasi siis ka saunatagune vabaks ja mujaltki valgus hoovile.
Täna koristame oksi. Küttepuid on Vanamehe hinnangul meil nüüd 7a jagu, kuid see tähendab ka seda, et terve hoov ja selle äärealad on täis selliseid 2m kõrgeid ja 3x3m põhjaga oksahunnikuid. Osa neist tuleb nüüd ära põletada.
Vanamees haldab lõket, mina vean hunnikutest oksi ette. Noorem Poiss toob tillukesi oksakesi ja asetab hunnikusse. Kiidame heldinult.
Vanem Poiss avaldab soovi oksi kraavi visata. Selgitan, et kraavi ei tohi oksi visata, kuna seal voolab vesi ja oksad takistavad kuhjudes vee voolamist.
Ok, ei viska. Korra selga keerates ja tööle keskendudes selgub aga, et puuhalgude kohta ei rääkinud me ju midagi. Seega toob kratt riidast kuivi küttepuid ja loobib neid vette...

Olukord lahendatud, selgitustöö üle korratud ja taas aeg pilk oksahunnikutele suunata. Hetke pärast märkan silmanurgast ukerdamist. Noorem Poiss on end kuidagi kraavi kakerdanud (need meil u. 70cm sügavad ja ilusad laiad, kuid siiski järskude kallastega) ja sumpab seal ca 10-15cm-ses vees. Ma pakun, et ta põlv on nii max 20cm kõrgusel... Loomulikult ta komistab ja potsatab ka istuli vette, enne kui karglev Vanamees teda välja tõstma jõuab.
Ega's midagi, kiire käik tuppa, uued saapad jalga ja tagasi õue. Olgu tänatud tänapäevased rõivad! Rõivas, mis tundub lihtsalt kangas, on suhteliselt vett tagasihoidev. Meeldiv üllatus, laps jääb kuivaks.

Vanem Poiss käib muudkui lund söömas. Vanamees paanikas, kuna täna pole lumi enam kohevates valgetes hangedes vaid suhteliselt mullaga segatud nii mõneski kohas. Aga laiguke siin ja laiguke seal ja nii ta seda kraapimas ja suhu toppimas käib.
Vanamees pillub pikali ja peab loenguid, mina musteremana imestan vaid, et ta viitsib endast väljuda. Sitasurma polevat keegi surnud ja ma kipun lähtuma sellest, et poisid ja kasvavad maal ja vati sees kasvatada ma neid ei taha jmt. Eks ma siis räägin teist juttu, kui ussid kõhus või muud rõõmud.

Peale sauna räägivad Vanamees ja Vanem Poiss koolist. Kolmene teatab, et tema küll ülikooli ei lähe. Vanamees vastab, et see on üks neist kohtadest, kus võib tarku naisi kohata ja naine võiks ikka tark olla. Vanem Poiss mõtleb hetke ja teatab, et ta ikka läheb ülikooli. Ja võtab naise. Aga ta võtab ühe teise naise veel.
Vanamees uurima, et millise teise naise ta siis veel võtab? Laps heidab peaga üle õla minu suunas ja teatab: "Selle seal"
Selle seal????? :D :D :D

Et siis jah. Siin vaid killukesed ühest päevast. Aga neid päevi on iga jumala päev, mil intensiivsus ja suhtlemine ja sigadustele pealepassimine ja maadejagamine on pidevalt aktuaalsed. Nonstop. Tõsiselt, nonstop.

Aga muidu on nii, et... Kes plaanivad väikese vahega lapsi. Selliseid alla-kaheaastase vahega. Et... Kuidas seda nüüd öeldagi... Mõelge enne, kas te olete selleks valmis :D
Ma julgen öelda, et on lihtsamaks läinud, kohe palju lihtsamaks, kuna suurem on juba täitsa asjalik, kuid... Oehh.... Usun küll, et neil on hea koos kasvada, kuid esimesed poolteist aastat ma just mett ei laku. Kuigi jah, aina lihtsamaks tundub minevat ja eriti nüüd, kus nad isegi magada mõistavad enam-vähem... Kuigi selliseid öid, kus poleks vaja nende tuppa minna, on olnud ainult üksikuid. Aga siiski, tänaseks on asi lihtsam. Aga päris hullu kurnatuse hinnaga :D

Ahjaa, koduloomast ka siis. Meil nimelt on uus koduloom, kelle täna avastasime :) Lisaks igapäevastele kitsedele, oma rebasele, oma põdrale (teda küll hoovis pole kohanud, tema toimetab hoovi kõrval heinamaa ja metsa servas), oma metsnugisele ja oma kahele kassile on meil ka oma kährik :D Täna tuterdas rahumeeli pimeduse saabudes maja ees hoovil, nii 10m verandast. Käisime temaga jutustamas, uuris meid oma nööpsilmadega, kuid muidu me teda ei huvitanud. Ilmselgelt tuttav paik talle, meie pole lihtsalt varem kohanud. Lõpuks viis Vanamees talle natuke söögipoolist, haaras selle hambu ja tänuröhatuse saatel tatsus eemale einestama.
Sellised lood siis.