Kolm

Puhub

Imelik on.
Eilsest hommikust ei ole meil enam kahte titekat majas. Ega see kuupäev küll midagi muuda, kuid ikkagi on see 3 kuidagi murranguline number. Kohe nagu suur poiss ja puha...

Mis ma siis öelda oskan? Standard-numbrid 3-aastaseks saades on täpselt 1m pikk ja 15kg kerge (mina selles eas olin ca 95cm ja ca 14kg). Kasvugraafikuid vaadates kaalu poolest keskel, pikkuse poolest ülemises kolmandikus. Paras kõrend ja hirmus heleda nahaga, kuid energiat jagub mitme eest. Seega tundub terve :) Ainus mõeldav liikumisviis on jooksmine, kõndimas näen teda pigem harva, ikka vaja tormata. Isegi enne õhtust magamaminekut teatab, et "Ma teen paar ringi ära!" ja jookseb ümber kamina mõned tiirud.

Lobiseb. Aina lobiseb. Kamandama on hakanud :D Mina-küsimus on hirmus oluline. Käib ja seletab mulle sageli: "Mina olen mina ja sina oled sina"... ahahhh.... hea et ütlesid, pojake :D
Samuti on hakanud servast tekkima see vastassoost vanema periood. Käib ja teavitab mind ikka, et "Mina olen sinu nutsuke ja T on issi nutsuke".
Suudab ka mind olemuslikult lohutada, näiteks: "Aga kui sa suuremaks saad, siis äkki kasvab sulle ka noku, emme. Ära muretse, emme". Nojahnoh... Ma ju meie peres ainus puudulik, kellel nokut pole :D

Numbrid on nüüd juba mõnda aega kuni 12-ni täiesti selged. Sealt edasi loeb numberhaaval kokku, nt 100 ei ole sada vaid on üks-null-null. Matemaatikat veel ei mõista, liita-lahutada ei oska :D Küll aga fännab kella hirmsasti. Muudkui käib ja selgitab kõigile mis kell on. Enamasti paneb küll mööda, kuid ei lase end sellest segada  - temal on ikka õigus. Aga kirg kella õppida on suur. Sai omale kella-raamatu ja nüüd ainult seda näpibki.

Tähtedest on kindlalt selged A, E, I, R, S, T, M, N ja vbla mõni veel, teistega vahel läheb ilusti, vahel läheb metsa. O on millegipärast kindlalt null, mitte oo. Et lugemaõppimiseni läheb veel aega :D

Muidu aga üks ütlemata kallis väike suur poiss, kelle energia raugeb küll vaid siis, kui magab. Kuigi isegi siis vahel lobiseb :)