laupäev, juuni 30, 2007
Veidi kinotamistest
Ega enam ei mäletagi eriti mida vaadatud.
Mis meelde tulevad, saab paari sõnaga kirja panna. Räägin vaidneist, mis hetkel veel kinodes jooksmas.
Kariibi mere piraadid 3 (treiler siin) - minule isiklikult jättis sügavaima mulje 2.osa. 3.-ndat sai seetõttu pingsalt oodatud, kuid midagi jäi puudu. Ei olnud enam võimalik üllatada. Eks ta meelelahutus oli, kuid suurt ja sügavat emotsiooni ei pakkunud. Aga kindlasti ei kahetse et seda vaatasin:) Kahetseksin kui ei oleks vaadanud.
Shrek - no midagi pole öelda, see sarimultikas küll mitmekordsusest kehvemaks pole jäänud! Täpselt sama hea kui siiani! Seekord sai ikka korduvalt pisarateni naerdud. Eriti kui oled näinud kaht eelmist osa, kuna paljud naljad on algsel kujul olnud varasemates osades ja seetõttu ongi nali paremini mõistetav siis, kui varasem teadmine olemas. Aga super on ta igal juhul! Erinevad muinasjutud segatud ajalooga ja ka tänapäevaga... Tõsine mix! Tutvustust vaata siit.
28 nädalat hiljem - totaalne jama! Hindan õudukaid (mitte küll veriseid tobedusi, psühholoogilised on head!), kuid see polnud küll õudukas, täielik jaburdus. Kusjuures ise hirmsasti tahtsin seda vaatama minna, kuna sellele eelnev film (28 päeva hiljem) mulle väga meeldis. Eelmine oli piisavalt ootamatu sisuga ja hirmutas. Mees ärkab haiglas koomast ja avastab, et on ainus olend terves linnas. Vähemalt esmapilgul. Terve suur London seisab. Autor sama kes Trainspottingul ja The Beachil.
Miks aga igale asjale järg tehakse? Selle filmi järg oli jaburduste tipp. Tigedad raevuhaiguse käes kannatavad tüübid jooksid ringi ja närisid kõiki ja verd lendas ja kisa oli palju. Ühesõnaga jama. Ainult kaks asja olid seal filmis head ja ma mõtlen ikka et kohe VÄGA HEAD- filmimuusika oli igati üle prahi (loe: meeldis kohe väga ja kuulata saad seda siit - eriti heaks läheb lugu umbes poole peal) ja kaadrid hävituslennukitest olid suurepärased.
Mul ju teada nõrkus nende vastu - kasvõi kui meenutada lasteaeda ja aega kui tüdrukud tahtsid saada kes õpetajaks, kes arstitädiks, kes kasvatajaks ja kes emaks, siis mina tahtsin saada hävituslenduriks (mitte hävitada ei tahtnud, ikka selle vapustava masinaga lennata). Et jah, need võtted olid küll suurepäraselt tehtud! Aga see vere osa oli jama.
Sügav hämming
neljapäev, juuni 28, 2007
.....
Lõpuks see siis juhtus!
teisipäev, juuni 26, 2007
Tantsimisest
esmaspäev, juuni 25, 2007
Jaaniväsimus
reede, juuni 22, 2007
Jaan-jaan-jaan
neljapäev, juuni 21, 2007
Suvi!
kolmapäev, juuni 20, 2007
Liikumis"rõõm"
teisipäev, juuni 19, 2007
Sügeleb
esmaspäev, juuni 18, 2007
Tüli majas
pühapäev, juuni 17, 2007
Nostalgia
reede, juuni 15, 2007
Vertigo vol2
Ükspäev käisime E.-ga Vertigo katuseterrassi avastamas. Senimaani on saanud suvisel ajal hunnitut vaadet nautida vaid Radissoni katusel olevast kohvikust, nüüd siis ka Vertigos sama võimalus.
Kuigi kaaskodanikke oli seal einestamas palju, õnnestus meil saada suurepärane laud päikesepaistelises nurgas.
Ehk seetõttu, et terrass oli alles äsja avatud või lihtsalt rohkearvulise külastatavuse tõttu, oli teenindus väga aeglane. Palju oli niisama istumist, ilma et midagi tellida saaks. Aga arvan, et uus olukord, külastajate suur huvi ja ehk ka vähese kogemusega teenindajaskond mängis seal rolli. Millalgi peaks uuesti minema ja vaatama kas on veidi kiiremaks läinud:)
Olemine oli seal küll võrratu. Omajagu andis tooni ka ilus suveõhtu. Ja toit osutus äärmiselt maitsvaks:) E. tellis sushi- ja mina bruchettavaliku. Keel läks koos bruchettadega...
Magustoiduks soovisin creme bruleed, kuid näitsik tõi kogemata cheescake'i. Oli sassi ajanud ja ma ei hakanud seda tagasi ka saatma, proovisin siis ära. Oli väga hea et ta selle otsuse minu eest oli langetanud, kuna nii suurepärast cheescake'i pole ma mitte kusagil proovinud. Vahetus õigustas end täielikult:)
Kell 22 toodi välja V.tikitud logodega mustad pleedid ja jagati kõigile kes soovi avaldasid. Mulle kohe meeldib selline hoolitsev tähelepanelikkus:)
Mina igatahes tahan sinna tagasi:)
neljapäev, juuni 14, 2007
Tehnikaajastu
Praegu oli hea näide tehnikasajandi kiire arengu võimalustest.
Helistas ema, et ta just luges blogi ja tahtis lihtsalt lobiseda ja öelda, et hea kuulda/lugeda et laps ikka elu ja tervise juures. Ja et kommenteerida natuke viimast teemat. Teatasin siis, et see ju pole viimane teema. Selgus, et samal ajal kui tema luges, kirjutasin mina sama kiirusega juba uut teemat:) Ja ajal kui ta mulle helistas, olin just postitanud juba järgmise üllitise.
Veel paarkümmend aastat tagasi polnud mõeldavgi, et lahkud telefoniga majast eemale, veel varem ei olnud üldse mõeldav mingi juhtme abil rääkida kellegagi, kes on kaugel eemal. Nüüd vaatad juba arvuti ekraanilt oma vestluspartnerit, helistad läbi arvuti ning kirjutad kirju, mis jõuavad teisteni hetkega, ilma kirjakandja abita.
Mis meid veel üllatamas on?
Eestimaa
Elu-olu
Hiljuti üritati Harjumaal alkomüüki veelgi piirata, nüüd siis Tallinn sabas.
Mida arvata? Minu meelest ohtlik. Minu jaoks kindlasti ohtlik.
Mul ei ole tavaliselt suurt vajadust minna õhtusel ajal alko järele. Vahel kellelegi külla minnes vaja poest läbi keerata, enne kella 8-t õhtul aga ei pruugi ma veel küllaminekust teadlik olla või siis pole veel poodi jõudnud. Lisaks üritan ma poode enne kella 22-te õhtul vältida. Ei viitsi oma aega sabas seistes raisata, elus muudki tegemist.
-
Samuti on vahel hea kodus klaasike veini, pudel õlut või purk siidrit võtta. Niisama. Ju ma siis olen alkohoolik, kuna lasteaialapse kombel üritatakse minu mittemõtlevat aju reguleerida.
-
Kui mul tuleb õhtul kell 22 mõte, et jooks õhtusöögi kõrvale klaasikese veini, siis kui mul kodus veini ei ole, ei aja mind ükski vägi poodi seda tooma minema. Kui ta aga on mul kodus olemas, ma hea meelega avan pudel. Ja kui ta on juba avatud, siis tuleb ka järgnevatel õhtutel võtta, muidu liisub ära. Ja söödavat-joodavat ei lasta raisku minna, sedagi õpetati juba lasteaias.
-
Tagajärg? Kui ma alkot peale tööd poodi minnes (nagu juba mainitud, käin poes hilja ja usun et paljud ei jõuagi enne 20-t poodi) pean ette varuma, siis varungi igaks juhuks. Ikka hulgim. Et ei tekiks janust olukorda ja külla minnes saaks miskit kaasa haarata. Seega on varud kodus olemas ja kui on varud, siis ka tarbin ju. Ja siis saavad varud otsa. Ja siis lähen ostan ju uued. Ikka varuga.
Seega minu jaoks on see piirang joomarlust soodustav... Muidu tõenäoliselt ei tarbikski. Kuna muidu ostaks vahel ja pudelihaaval. Kunagi varem pole mul nii palju alkot kodus olnud kui nüüdsete kuivade seaduste aegu.
-
Selle poolt olen ma vägagi, et öösel alkot ei saa. Nii palju suudab ju ikka ette mõelda ja kui vajadus tekib eset ööd, siis see küll väga hea näitaja pole. Küll aga ei teadnud ma, et tsiviliseeritud kellaajal ja eriti küllamineku kellaajal ostmine mingi näitaja on... Njah. Praegugi vein käsil ja külmikus õllevarud. Masendav ju tegelikult.
-
Cal kirjutas oma blogis sellest hästi. Mina nii hästi ei oska. Siit saad lugeda, kui huvi on.
-
Häid uudiseid ka. Vahepeal oli tõeline hirm prantsuse keele eksam. No mitte pole olnud aega sellele pühenduda.
Paanika sai otsa, kuna eksam sai siiski õnnelikult sooritatud. Kuigi mitte sellise tulemusega kui ma oleksin soovinud või endalt eeldanud, kuid siiski sain tehtud ja mitte kõige hullemini:)
Järgmisel poolaastal üritan natukenegi rohkem pühenduda...