7 kiiksufakti

Punapea soovitas kirjutada ka oma kiiksudest. Levib siin mingisugune 7 kiiksu kett.


Parimad nagunii meenuvad hiljem, kuid üritan siiski.

1. Ma kardan vampiire. Siiralt. Jah, ma tean et neid ei ole olemas, ma ei usu nende olemasolusse grammi eest ka. Aga ma kardan neid. Magades on mul alati kael tekiga kaetud. Kui teki või lina jaoks on liiga palav, siis katan kaela juustega. Ma pean tundma kui vampiir juukseid mu kaelalt eemaldab. Siiralt loodan, et ta ikka eemaldab. Pole ju suurem asi maiustamine kui suu karvu täis, eksju.
2. Vampiirikiiksuga seonduvalt kardan ma paaniliselt kui mu kaela puudutatakse. Kaela musitamine on samuti välistatud, eriti kui habe natuke kraabib. Mõni mees mu elus on mõelnud nalja teha ja mind kinni hoides "justnagu-kaela-näksama-tulnud". Väga vale otsus! Satun totaalselt hüsteeriasse ja võin õhtu otsa pisaraid pursata ja nurgas kössitada.
3. Jalad teki all. Sissejuhatavaks infoks: usun vaimude olemasolu. Olen veendunud, et inimene ei näe ega tunne siin ilmas paljut ja ei saa nii rumal olla, et arvata nagu see mis silma ees ongi kõik. Vaadates kasvõi loomi, kes jälgivad harjunult toas "liikuvaid" objekte, kui isegi sitikat lendamas pole. Nemad näevad ja teavad. Ja võtavad lõdvalt. Miks siis meiegi peaksime paanitsema, kui nad on aegade algusest meiega ruumi jaganud? Me ei sega ju üksteist. Küll aga oli mul veider kogemus ühes üürikorteris. Lebasin voodil, olin vägagi ärkvel. Ja järsku tundsin, kuidas keegi võttis külma ja kondise käega mul pahkluust kinni. Rapsisin jala vabaks. Ma ei usu eales et mõni vaim mind näppida otsustas - ju see oli mingi veider närvide või lihaste mäng, kuid mulle sellest piisas. Kuna ma ei taha seda külma käe tunnet enam kunagi kogeda, ei maga ma kunagi jalad teki alt väljas. Ja kui keegi kergitab jalgadelt tekki, nii ärkan naksti.
4. Autoga sõitma hakates teen ma alati telefonihoidjas istuvale jänesele nimega Bunny musi kõhule. Kuna vahel kasutan huuleläiget, siis ei ole Bunny kõht enam kõige esteetilisem. Vaesekesel karvad kokku kleepunud...
5. Mul peavad alati kõik raamatud ja nõud ja üldse kõikvõimalik olema suuruse/kuju/tooni järjekorras. Jumaldan süstematiseerimist. Kõiges.
6. Nii kaua kui mäletan, on mind lähedaste ringis kutsutud märkmikuks. Pean alati kõigi asju meeles, olles kalendriks.
7. Mul on väga hea pildimälu. Mäletan täpselt kus lehel ja kuidas paiknes mõni sõna või lõik või pilt vmt, mida hetkel vaja meenutada. Kooli ajal tegi see spikerdamise lihtsaks. Teadsin täpselt kuhu piiluda, kui võimalus avanes:) Aga inimesi ma tänaval ära ei tunne... Ma lihtsalt ei näe inimesi. Veider.

Ei teagi mida nüüd endast arvata, kui asjad must-valgel ees on...
Kes minu jälgijatest pole oma kiikse veel kirjeldanud, paluks seda lahkelt teha:)