Ennast kiitmast ma ei väsi...

Teemaks taas motikas.

Nüüd siis kaks linnasõitu seljataga.

Esimene kord olid silmad punnis vaat et vastu kiivri visiiri, õnneks katsetasime vähese liiklusega tänavatel. Samas palju parema-käe-reeglit ja ühesuunaliste jälgimist.

Sõidu lõppedes küsisin õpsilt, et kas keegi on hullemini ka sõitnud kui mina? Selle peale ta teatas, et ma pidavat naisterahva kohta vägagi hästi sõitma. Mis krdi kriteerium see "naisterahvas" motomeeste seas on? Ja kuidas ma aru saan kas see kiitus on suur või tillemat sorti?

Njah, täna siis teine linnasõit ja suured mitmerealised teed ja ringristmikud. Noh, täna oli mul endal kuidagi hea tunne ja ratas lausa lippas all. Tundub et läks hästi. Ei tea kas naisterahva või "inimese" kohta siis.

Aga meie teed on küll täiesti pees. Autoga raputab ka, kuid rattaga on tunne, et kui sõidad norm kiirusega, viskab su lendu. Ja pikiroopad teedel on vägagi tuntavad - pidevalt vaata et ratas libisemisse ei satuks. Auklikkuse tunnuseks on suus plõksuvad hambad. Oluline et keel vahele ei jääks. Hea et proteese pole, need lendaksid küll esimese asjana suust.

Aga jube kaif on linna vahel tsikliga tiirutada:)

Teooriatundides räägitakse aina ohutust sõidust ja sõiduvõtetest ja kuidas vältida õnnetusi. Oijahh, asi tundub ikka väga karm olema. Hirmutavad meid päris ära seal. Aga hea ongi, sest kahjuks enamus moottorratturitega juhtunud õnnetusi on toimunud tänu valesti valitud kiirusele. Ja tagajärgi mõjutab sageli riietuski. Nt need lillelistes pükstes sõitjad olevat esimese aasta ratturid:) Et peale esimest käbla pannakse korralikud riided selga.

Nüüd saan aru miks mu viimane eks, kes minusse rattapisiku süstis, käskis mul ka kõige palavamal suvepäeval sõidule minnes teksad ja teksa- või nahktagi selga panna. Kukkudes sellel aega kuluda, enne kui nahka maha lihvima hakatakse...

Pagan küll, ma pean need load ära tegema! Kahjuks aga pea terve augustikuu olen kodumaast eemal, seega alles septembris saab hakata eksamile registreerumise peale mõtlema...