Mida teeb tütarlaps, kui närv on must, tuju nullis ja mitte miski ei loe?
Läheb poodi. Laob korvi ahjusooja ajakirja Lilit, ristsõnad, musta karvase lõngatoki (Teddy) ja heegelnõela (nr 5), pudeli roosat veini ja paki jõhvikamahla.
Läheb koju. Loeb paar lehekülge ajakirja, jääb magama. Tunni pärast virgub ja haarab lõnga-nõela. Heegeldab endale mütsi (mis siis et kapi, kus mütse hoiab, uks ei taha sulgudagi liigtäidetud sisu tõttu). Kuna müts tuleb hirmus armas (ise tehtud, hästi tehtud), paneb tütarlaps mütsi pähe ja läheb teki alla ristsõnu lahendama. Nagu väike laps, kes millegi uue saamisel sellest kuidagi loobuda ei raatsi.
Vein jäigi avamata. No ei ole enam isu millegipärast. Küllastus vist.
Selline õhtu siis eile. Täna õigustas müts end 100%-liselt.
5 kommentaari:
Novot :) Väga hea plaan ju
lähme kinno?
no seda ma küll ei usu, et mütsi kudusid...
Ei kudunudki, heegeldasin. Ja asi on hullemaks läinud. Aega saan, siis shokeerin sind järgmise sissekandega.
A kill-o-zapile: ema õpetas juba väga varakult, et võõrastelt onudelt kommi vastu võtta ei tohi:D
mulle õpetas isa, et julge hundi rind on haavleid täis ning surm saabub tinamürgituse tulemusena.
do you expect to live forever?
Postita kommentaar