Eelroaks tegime sparglit Béarni kastmega. Tuleb tunnistada, et ma armusin sparglisse. Kuramuse kahju et hooaeg just läbi sai.
Põhiroaks oli täidetud kala, serveerituna küpsetuspaberis (nii ei kaotanud ta küpsemise ajal mahlasust) ja kõrval suvikõrvitsa-pistaatsiapähkli-tomati-jne küpsetis. Sufleevormis personaalse valmistamisega.
Kala oli selline, millest ma polnud kuulnudki - merlang. Valge kala, ilma soomusteta kusjuures... Maitses nagu mahlasem ahven või siis tursk ehk.
Magustoit oli seekord kõige pikema valmimisajaga ning tegevuses oli selle valmistamisel ikka hea hulk rahvast. Rabarberi-maasika padjale asetasime sügavkülmutatud apelsinikreemi-sefiiri ja pealmine kiht sai põletiga karamelliseeritud.
Nagu alati, kui ma hoos olen, sattusin ka seekord tähelepanu keskpunti. Ma kohe ei oska salapäraseks ja huvipakkuvaks jääda:)
Seekord siis tegime ühe samal lainel oleva tütarlapsega parajat šõud. Aga vähemasti sai kõvasti nalja ja roadki valmisid kui imeväel!
Jama oli see, et tarbisin kolm klaasi veini toiduvalmistamise kõrvale ja pärast seda läksin rooli... Tegelikult ei tohiks seda kirjutada, ema ka ju loeb ja hakkab kaklema:) Muidugi suur lollus, ma tean. Kuid südalinna tsooni ma autot ööseks kah ei jätnud! Edaspidi olen tavapäraselt korralik.
Kokkuvõttes - hirrrrmus maitsev sai!
Kala ja suvikõrvitsalisand
Täidan ja maitsestan kala
Suvikõrvitsa-pistaatsiapähkli-tomativormidd
Maasika-rabarberi segu enne serveerimist
Apelsinikreem rabarberi-maasikapadjal
Minu uus lemmik - spargel (maitseb nagu värske hernes)
Tiimitöö oli tugev. Tutvusin kokkamise käigus vahva tütarlapsega, kes tegi ettepaneku Vertigosse sooja sushit sööma minna. Mine tea, vahest saan mõne aja pärast ka sooja sushit kirjeldada (mis tundub üliveider...)
6 kommentaari:
Mul läks kõht praegu väga tühjaks :)
Ja oli ka põhjust, muide! Tõega maitsev oli...
Ma lugesin seda praegu ja hetkega oli tunne, et tahaks ka süüa. Mitte sparglit aga maasikakreemi vms. Magusalemb, nagu ma olen
kuram, pidin ma siia just tund enne lõunat sattuma. Nüüd on täiega kõht tühi. Road näivad imemaitsvad, olen lausa kade.
alkoholi juua ja pärast sõita on paha-paha-paha! jah, olen moraliseeriv, aga võttes arvesse sinu viimaseid intsidente auto ja politseiga oli see küll paha-paha mõte! Kui on vaja koju sõita, siis ei tohi juua - praegu ei juhtunud midagi - aga kui oleks (nt keegi kargas autole ette), sa poleks endale elu aeg andeks andnud. ja on seda siis vaja?
mul on lihtsalt palju kogemusi (I suguvõsa näitel), kus noored saavad kas purjus juhtide tõttu surma või sõidavad end ise purjuspäi roolis olles surnuks. ja need promillid pole olnud mitte suured..
:)
tean küll et on paha paha, kuid arvan et puhumise korral poleks sealt eh miskit välja puhunudki, kuid mine tea...
nüüd nädalavahel just katsetasin ja testisin mitme alkomeetriga ja olin sõidukõlbulik palju varem kui ma ise seda pakkunud oleks. seega hirmul on mul ikka veel suured silmad:)
Postita kommentaar