Kes küll oleks kümmekond aastat tagasi arvanud, et ma naudin aias kablimist...
Ausõna, ma oleks selle tegelase viisakalt kukele saatnud.
Mu oma ema oli muidugi see, kes käis ja "tänitas", et küll see sule meeldima hakkab, kui oma aed on, kuid ma kujutasin ette lagedat muruplatsi mõne okastega tegelasega ja häda korral mõni lilleampel kah kuskil rippumas.
Nüüd aga leian end otsimas poiste kõrval aega, mil saaks midagi ära teha. Viljapuid ja põõsaid lõigata, vaarikaid kasida, maasikaid rohida, hernepeenraid planeerida, kasvõi kive tassida.
Vaatan õudusega, kuidas muru ähvardab juba pikkust viskama hakata, kuid mul veel talv pealt ära riisumata. Kõik kohad ju valgeid kasetüvesid täis, mis tähendab omakorda peale sügis-/talve-/kevadtuuli metsikut kogust peenikest oksarisu.
Kaks nädalavahetust olen nüüd viimasel ajal mütanud. Tähendab, kummalgi nädalavahetusel eraldame me minu toimetusteks ühe päeva ja Vanamehe omadeks siis teise. Selle aja sees siis sai taaskord kõikvõimalikke oksi lõigatud ja eile näiteks 5 tundi jutti riisutud. Kuni saun lihtsalt nii ammu juba valmis ja ootel oli, et tuli minna ja lavale pikali heita.
Ok, lõigatud on okeilt, kuid riisumisega on tunne, et seni vaid murdosa tehtud. Ja ma ei ole aeglane!
Kahe nädalavahetusega ehk siis kahe päevaga olen lõkkesse vedanud paarkümmend kärutäit oksi ja leherisu. Ja mul on ikka veel niiiiiii palju teha!
Kerge paanika hakkab tekkima...
Aga see, kui hoov on korras ja puhas, paitab ikka silma küll. Ja kui poisid suvel teineteise sabas juba peale ärkamist vaarika- ja sõstrapõõsastesse jooksevad ning suurem kordamööda endale ja väiksemale marju suhu topib... vot selle silmade sära nimel ma toimetan :)
Sest jah, söövad mu poisid õnneks nii kiivit kui mangot kahe suupoolega, banaanist ja millest iganes muust rääkimata, kuid oma kodus küpsenud omad päikesesoojad ja mahlast plaksuvad marjad - vot see on elu :)
Ausõna, ma oleks selle tegelase viisakalt kukele saatnud.
Mu oma ema oli muidugi see, kes käis ja "tänitas", et küll see sule meeldima hakkab, kui oma aed on, kuid ma kujutasin ette lagedat muruplatsi mõne okastega tegelasega ja häda korral mõni lilleampel kah kuskil rippumas.
Nüüd aga leian end otsimas poiste kõrval aega, mil saaks midagi ära teha. Viljapuid ja põõsaid lõigata, vaarikaid kasida, maasikaid rohida, hernepeenraid planeerida, kasvõi kive tassida.
Vaatan õudusega, kuidas muru ähvardab juba pikkust viskama hakata, kuid mul veel talv pealt ära riisumata. Kõik kohad ju valgeid kasetüvesid täis, mis tähendab omakorda peale sügis-/talve-/kevadtuuli metsikut kogust peenikest oksarisu.
Kaks nädalavahetust olen nüüd viimasel ajal mütanud. Tähendab, kummalgi nädalavahetusel eraldame me minu toimetusteks ühe päeva ja Vanamehe omadeks siis teise. Selle aja sees siis sai taaskord kõikvõimalikke oksi lõigatud ja eile näiteks 5 tundi jutti riisutud. Kuni saun lihtsalt nii ammu juba valmis ja ootel oli, et tuli minna ja lavale pikali heita.
Ok, lõigatud on okeilt, kuid riisumisega on tunne, et seni vaid murdosa tehtud. Ja ma ei ole aeglane!
Kahe nädalavahetusega ehk siis kahe päevaga olen lõkkesse vedanud paarkümmend kärutäit oksi ja leherisu. Ja mul on ikka veel niiiiiii palju teha!
Kerge paanika hakkab tekkima...
Aga see, kui hoov on korras ja puhas, paitab ikka silma küll. Ja kui poisid suvel teineteise sabas juba peale ärkamist vaarika- ja sõstrapõõsastesse jooksevad ning suurem kordamööda endale ja väiksemale marju suhu topib... vot selle silmade sära nimel ma toimetan :)
Sest jah, söövad mu poisid õnneks nii kiivit kui mangot kahe suupoolega, banaanist ja millest iganes muust rääkimata, kuid oma kodus küpsenud omad päikesesoojad ja mahlast plaksuvad marjad - vot see on elu :)
3 kommentaari:
mmmm...kevadine lõke. jumalik!
Hehee. Mul sama tõdemus!
Oi, ma ei sallinud lapsena neid maatöid ja kohustusi. Aga nüüd, kus ei ole kohustus (kind of eksole), vaid oma valik ja soov, siis on nauding päev otsa õues rassida.
Milline reha sul on?
Kui veel ei ole, siis hangi Fiskarsi XL murureha. See riisub peaaegu et ise.
A kui juba on selline tööriist, siis peab sul ikka üüüübersuur aed riisuda olema :)
Postita kommentaar