pühapäev, oktoober 22, 2006

Puhkuseraas

Kodus.
Krdi hea on olla. Lihtsalt olla.
Mitte midagi ei "pea" tegema, mitte kuhugi ei pea kiirustama..

Iss teatas neljapäeval, et tal reedel Tallinnasse asja ja kui ma tahaks, saaks ta oodata tööpäeva lõpuni, et mind siis kaasa võtta. Hea mugav võimalus kiiresti koju pääseda. Olid just emaga Sitsiiliast puhkuselt tulnud ja ootamas terve hunnik muljeid muljetada, pilte vaadata, kaasatoodud head-paremat nosimist ära proovida ja meeneks toodud ehted üle anda:)

Nii ma siis oma tegemised ringi korraldasin ja koju käima põikasin.

Tee peal sai kõige suuremaks elamuseks hiiglaslik põdrapull, kes tee ääres lagendikul meiega kaasa traavis ja siis majesteetlikult meid vaatama jäi. Ikka tõsiselt suured elukad on need põdrad! Nii lähedalt polnudki seni ühtki näinud. Et võib-olla tobe elamus, kuid minu jaoks elamus:)

Vahel on nii hea lihtsalt kodustega oma maakodu köögis suure laua taga istuda ja maailmaasju arutada. Akna taga pimeneb, toas on hubaselt soe ja nurruv uni hakkab peale vajuma. Kuuled kuidas laua all nohiseb koer õndsa und magada, aeg-ajalt vaid käpaga siblivaid liigutusi tehes, ilmselgelt une vallas aktsioonis olles.
Akna taga on täielik vaikus - ükski auto ei sõida, ühtki tehislikku heli ei kosta. Vaid vihmapiisk aknale rabistamas või tuuleiil puulatva kriiksutamas.
Peale ehedat kuuma maasauna istuda perega veiniklaasi ja juustuvaliku taha ning lihtsalt olla...
See on asi, mida mina nimetan puhkuseks.

Hmm, arvasin mina, et minu kass on gurmaan. Selgub aga, et ka meie hunt on tõupuhas mitte vaid hunt aga ka gurmaan! Esitleti mulle nimelt millistele käsklustele koer oskab reageerida ja kas arvate et maiustuseks selle peale pakuti koeraküpsist? Wrong! Maiustuseks oli sinihallitusjuust... Et siis pereviga see meie loomadel:)

Õhtupoole siis astun lennukisse ning lendan tagasi reaalsusesse. Pakuvad mulle kohvi ja näksimist, kuid samas veavad mind kindlalt ja mootorite unnates üle pilvede argipäeva poole.

Kommentaare ei ole: