neljapäev, september 06, 2007

Oh kooliaeg, oh kooliaeg...


Juba mitu head aastat olen mõelnud, et läheks finantsi õppima. Samas enne otsustava sammu astumist tahtsin olla väga veendunud, et mu soov on nii siiras, et igapäevase töölkäimise kõrvalt suudaksin ka seda vankrit auga vedada. Eelmisel aastal olin kooliminekule juba väga lähedal, kuid võtsin siiski veel natuke mõtlemisaega. Kevadeks aga ei olnud ma soovipisikust ikka veel vabanenud ja seega astusin vajalikud sammud.

Nüüd on väike ärevus sees. Homme on esimene koolipäev. Ja hakkabki järgnevate aastate jooksul olema nii, et 6 kuni 9 täispikka päeva olen ma igas kuus koolijüts. Kindlasti muutub see kurnavaks ja mingi hetk hakkan mõtlema, et oli seda nüüd vaja, kuid soov õppida on olulilleliselt suurem.

Numbrid on mu suured sõbrad. Ja lemmiktegevus arvuti taga on Exceli tabelite veeretamine. Oi kuidas mulle meeldib Exceli lõputuid võimalusi avastada. Anda andmetele läbi keeruliste valemite uus elu, nuputada funktsioone, panna kõikvõimalik risti-rästi enda kasuks tööle, nii et kõike mida tahad, saad ühe nupuvajutusega. Kas ma nende andmete ja selle statistikaga ka midagi suurt peale hakkan, see polegi nii oluline. Olulisem on mõnu saavutatud tulemusest.

Et kui selline kiiks ja armastus numbrite vastu, siis võiks seda enda huvides ka ära kasutada. Finantsalaseid teadmisi on vaja misiganes eluvaldkonnas ja ei ole paha end kurssi viia. Miks mitte omada võimalust tulevikus teha erialane kannapööre? Lisaks kuluvad nimetatud teadmised mõneti ära ka minu praeguses töös, seega ennast täiendada on alati hea.

Loodan et koolijütsi raske elu mu armastust ei vähenda. Igatahes homme on pool päeva mikro-/makroökonoomikat ja teine pool päeva statistikat kavas. Jippiii!!!

Igale lollile oma rõõm...

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

palju õnne kooliaasta alguse puhul.

Sipsik ütles ...

Vaatasin et ka sinust koolijüts saanud...
Et nüüd ei teagi kas õnnitleda või kaasa tunda:) Mõlemat!

Anonüümne ütles ...

tänase esimese "koolipäeva" õunte pealt vaadates tundub, et olen oma pikemal analüüsil põhineva valikuga rahul. eesmärgiks (arvestades, et ma olen seni elanud väga pragmaatilise inseneridiplomiga) oli leida endale sobiv pakett sotsiaalvaldkonnast, mida ma (loodetavasti) olen suutnud. ja MA diplom ei ole minu jaoks oluline -- soov on vaid ennast avardada. igaühele oma.

Sipsik ütles ...

Mina olen seda usku, et diplom on vaid paber. Olulisem on siiski see mis kolbas ja rinnus.
Sellest ka vajadus uut õppida - janunen kindlate teadmiste järele. Ja usun, et õppiv inimene on mõtlev inimene. Kuidagi raske oleks ju peatuda ja nii jäädagi...