Tänapäeval ei ole passi küsimata võimalik inimese vanust kaugelt ka mitte oletada.
.
Vaatad näiteks eelmise põlvkonna fotomeenutusi, kus 30-seks saades suurem osa naisi nägid välja üsna memmed. Eks mängis rolli ka tolleaegne kõigil-sarnased-õlle-abil-keeratud-lokid-peas soengumood, kuid siiski - inimesed paistsid vanemad kui praegu.
.
Samuti vaatad oma endisi klassikaaslasi ja mõni läheb aina nooremaks, mõni seevastu tõepoolest mutistunud. 30-selt siis.
.
Ok, tunnistagem tõde - viimased paar aastat pole enam ka minult alkot ostes dokustaati küsitud ja vanusepiiranguga paikadesse on küsimata sisse lastud. Ju olen siis paari aastaga oma vajalikud 10-12 täis kasvanud. Loodetavasti läheb aga päris mutistumiseni siiski veel hulk aastaid.
.
Milleks aga üldse see teema?
Aga sellepärast, et sain laupäeval koolis nii suure üllatuse osaliseks, et...
Aga lähemalt.
.
Tegemist oli järjekordse valikainega, nimeks Ärieetika alused (Basis of Business Ethics). Meie kursuselt avastasime end kellegagi kahekesi. Olevat nii karm õppejõud (meie õppedirektor, kusjuures) ja seetõttu nii kole aine, et ei juletud võtta. Mind aga aine huvitab ja ongi hea kui karm õppejõud - siis lõpptulemus parem. Eesmärk pole ju läbi saada vaid kasu saada.
.
Minu kõrvale poetasid end kaks paralleelkursuse noormeest. Viskasin korra tervitusnoogutuse saatel pilgu peale ja süvenesin taas raamatusse. Väga noorte poisikestega ei viitsi semutsema hakata, kuna neid nähtud küll - hormoon möllab ja siis eputatakse ja segatakse tundi. Seega kapseldusin endasse ega viitsinud väga neisse süveneda.
.
Loengu arenedes selgus, et "minu noormehed" on üllatavalt asjalikud. Ja ei eputa ega hormoonitse. Broo.
.
Mingil hetkel soovitati meil grupeeruda tunnitööks. Et hakkame ärieetilist konflikti lahkama.
Noh, grupeerusin siis poistega ja hakkasime arutlema. Ütlemata asjalikuks osutusid ja väga ühel lainel saime diskuteeritud.
Mul oli kohe väga hea meel, kuna järgmisel korral analüüs jätkub ja silmaringiga kaaslastega on seda oluliselt lihtsam teha.
.
Selle lohiseva kirjelduse peale siis, et kus loo point on? Aga selles, et nagu selgus, on mu "poisid" mitte enam niiväga poisid:) Üks minust paar aastat vanem ning teine lausa 41-ne:D:D:D
Ja mina olin peale vaadates täiesti veendunud, et olen muld nende kõrval.
"Poisid" on seega väääääga hästi säilunud:)
.
***
Votjah, siingi põhjus, miks mulle kaugõpe meeldib. Kaasõppurid ei ole noored ja vähese elukogemusega maailma kõige targemad isikud vaid sügavalt analüüsivõimelised ja õpivad selleks, et ise tahavad seda. Sageli omandatakse juba mitmendat kõrgharidust (uued teadmised) või siis ollakse end üles töötanud ja nüüd on aeg koolis "paberit omandada".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar