Dr. Ai Bolit

Kõrvavalu on üks hullemaid valusid üldse.
Need sähvakad, mis iga natukese aja tagant läbi poole kolba löövad, on ühed väga koledad asjad.

Lisaks on tunne, et terve üks pea pool on peaaegu halvatud. Nahk torgib ja puudutada ei saa. Ja jälle käib läbi tuttav sähvakas, mis kogu keha võpatama paneb.

Vastik-vastik-vastik.

Miks kana läks üle tee?

LASTEAIAKASVATAJA: Et teisele tänavapoolele jõuda.
.
PLATON: Tähtsama asja nimel.
.
ARISTOTELES: See on tema loomuses.
.
KARL MARX: Seda ei saanud ajalooliselt vältida.
.
SADDAM HUSSEIN: See oli põhjuseta mässuakt.
.
RONALD REAGAN: Ma unustasin.
.
CAPTAIN JAMES T. KIRK: Et minna sinna, kus ükski kana veel ei ole olnud.
.
MARTIN LUTHER KING: Ma unistan maailmast, kus kõik kanad on vabad ja võivad tänavat ületada, ilma et nende motiivide üle kahtlusi oleks.
.
MOOSES: Ja Jumal laskus taevast ja ütles kanale "Sina pead tänava ületama". Ja kana ületas tänava ja kõikjalt kostsid rõõmuhõisked.
.
FOX MULDER: See oli valitsuse vandenõu.
.
RICHARD M. NIXON: Kana ei ületanud tänavat. Ma kordan, kana ei ületanud tänavat.
.
MACHIAVELLI: Otsustav on, et kana ületas tänava. Keda huvitab põhjus? Tänava ületamine õigustab igasuguseid võimalikke motiive.
.
JERRY SEINFELD: Miks üldse keegi tänavat ületab? Ma mõtlen, miks ei küsi keegi "Mida kuradit see kana seal üldse tegi?"
.
FREUD: Tõsiasi, et te selle küsimusega tegelete, näitab teie seksuaalset ebakindlust.
.
OLIVER STONE: Küsimus ei ole "Miks kana ületas tänava?", vaid "Kes ületas tänava sel ajal kui me kana jälgides muud tähele ei pannud".
.
DARWIN: Kanad valiti evolutsiooni poolt miljonite aastate jooksul välja ja nüüd suudavad nad tänavat ületada.
.
EINSTEIN: Kas kana ületas tänava või liikus tänav tema all, sõltub teie vaatluspunktist.
.
BUDDHA: Selle küsimusega eitad sa oma kanaloomust.
.
ERNEST HEMINGWAY: Et surra. Vihmas.
.
BILL CLINTON: Ma ei olnud kordagi selle kanaga üksi!

Nühkar

On imeline kevadpäev.
Peale tööd longin Keskraamatukokku ilukirjanduslikku lugemist nõutama.
Kaks paksu teost kaenla alla surutud ning hing ilusast päevast helisemas, astun bussi.
Buss on pilgeni rahvast täis, kuid leian akna all koha, kus saab silmi päikese käes kissitada ning kramplikult torust kinni hoida.
.
Millegipärast on tohutu ummik, kuigi Vabaduse väljak on muuks liikluseks suletud. Mine tea mis seal eespool toimub ja vahet pole, võib ju kauem siin higistavas bussis kügeleda. Naudin esimese kevadkärbse kombel päikest edasi.
.
Kuidagi kitsamaks läheb, kuigi bussi ei saa ju siseneda mitte keegi. Millegipärast aga minu selja taga seisev mees vajub aina enam ja enam minu otsa. Nihkuda ei ole ka kusagile, olen niigi vastu akent lapikuks surutud.
.
Mehe hingamine mu selja taga on aina kiiremaks muutunud. Nihutan end veidi, nii et surun liikumisega mehe veidi eemale. Kui olen enese kohendamise lõpetanud, on mees taas mu vastas. Testin veel paar korda ja sama.
Selge, see küll täis bussi teema ei ole, siin isiklik kihu mängus.
.
Ajab muigvele. Võiksin ju olla šokeeritud või ehmunud või kurja näoga taga seisjat mõõta või midagi krõbedat öelda, kuid vägisi ajab hoopis naerma. Natuke nagu hale ka, et peab bussis ja salaja hingeldamas käima…
Selle asemel hakkan kiusama. Keeran end veidi küljega, nii et raamatutele toetuv küünarnukk jääb meie vahele. Mees paindub vibusse, nii et alakeha minu vastu surutud, ülakeha minu küünarnuki lahkel kaasabil veidi eemal.
.
Käsi kohendab raamatuid ja tegevuse tagajärjel jääb puhkama kehast veel kaugemale. Mees vibustub veelgi enam. Buss ukerdab ummikus, on palav.
Vaikselt, millimeetrite kaupa lükkan küünarnukki eemale ja vaikselt, millimeetrite kaupa, paindub mehe keha aina ebaloomulikumasse asendisse. Buss saab ummikust läbi.
Lõpuks ei pea ma vastu ja vahin üle õla vibustunud mehele laia iroonilise irvega otsa. Hetkega tekib minu ümber vaba ruum ja mehel hakkab kiire väljuda:)
.
Njah…. Teismelisena, kui esimest korda samasugusesse olukorda sattusin, olin šoki äärel ega saanud millestki aru. Kuna millegipärast satun sageli säärastesse juhtumitesse, olen vast piisavalt karastunud ja nüüd ei saa teisiti kui ajab naerma.
Vot ei teagi kas iga teine on selline õnnetu hõõruja või lihtsalt satun mina nendega kokku.
Et lopsakas ja mahlane taguots küll, kuid kas nüüd ikka just niiväga seda nähes end selle vastu suruma peab?

Süda

Ühel hommikul, nii paar nädalat tagasi, avastasin aknast välja vaadates ülaloleva vaatepildi.

Öösel oli ilmunud akende alla muruplatsile hiiglasuur lilledest süda. Selline paarimeetrise diagonaaliga ehk.

Keegi oli vaeva näinud ja kõva murupinda kaevamas käinud. Salaromantikuna tahaksin uskuda, et see ei ole niisama vaid on kellegi tunneteavaldus kellelegi või osa abieluettepanekust vmt. Igal juhul 10 tugrikut minu poolt! Ning kui keegi teab asjale palju igavamat põhjust, siis hoidke see teadmine endale ja laske mul romantikasse uskuda:)

.

Edit: zuumimata kujul näeb vaatepilt aknast välja selline:

Fakte, millega pole midagi peale hakata...

... ent mida on siiski huvitav lugeda:

* Goethe ei sallinud haukuvaid koeri ning suutis kirjutada ainult siis, kui ta kirjutuslaua sahtlis mädanes õun (tekitab laksu?)
* Scherlock Holmes ei öelnud kunagi: "See on elementaarne, Watson"
* Kalkunit ähvardab uppumissurm, kui ta vaatab vihmasadu pea kuklas ja nokk lahti
* Maailma pikim nimi on Adolph Blaine Charles Daivid Earl Frederick Gerard Hubert Irvin John Kenneth LIoyd Martin Nero Oliver Paul Quincy Randolph Sherman Thompson Uncas Vicktor William Xerxes Yancy Zeus Wolfeschlegelsteinhausenbergerdorft Sr. (kujutage ette kui ta pruut seda nime abielludes järele kordama pidi...)
* Hambahari leiutati Hiinas 1498.aastat (tänud!)

* Iga päev hakkab suitsetama umbes kolm tuhat teismelist (lollakad)
* Köhahoo suust väljumise kiirus on keskmiselt 96 kilomeetrit tunnis
* Kui klaas puruneb, siis killud lendavad eemale kiirusega kuni 4800 kilomeetrit tunnis
* Inimene ei suuda tajuda toidu maitset seni, kuni see pole kokku puutunud süljega
* Lau küljes on keskmiselt 450 ripsmekarva
* Mõne linnu silmad kaaluvad rohkem kui tema ajud (mõnel kodanikul samuti)
* Päev Jupiteri ekvaatoril kestab 9 tundi 50 minutit ja 30 sekundit

* Lärmakast restoranist kostuvad helid on 100 000 korda valjemad kella tiksumisest. Rokk-kontserdil kostuvate helide tugevus ületab kella tiksumise miljard korda
* Telefoni leiutaja Alexander Graham Bell ei helistanud kordagi oma naisele või emale, sest nad olid kurdid
* Briti 1845.aastal kehtinud seaduse järgi oli enesetapukatse kuritegu, mida võidi karistada poomissurma läbi (milleni oligi tarvis jõuda)
* Vanas Testamendis 1.Moosese raamatu 1.peatüki 20.-22. salmis võib järeldada, et muna oli enne kana (Hamleti kõrval teine igavene küsimus)
* Magav inimene kiirgab sama palju soojust kui sajavatine hõõglamp (sellepärast ongi kaisus nii hea soe)
* Loputuskastiga WC-pott leiutati varem kui 2000 aastat e.Kr.
* Lehm toodab inimesest 200 korda rohkem gaase (ei soovita viibida peeretava lehma läheduses)
* Lõvi möirgamine on kosta kuni üheksa kilomeetri kaugusele
* Elektritooli leiutas hambaarst (ei imesta)
* Inimesel on võimalik aevastada ka silmad lahti (kas silmad lendavad välja? tahab keegi katsetada?)
* Tavaline inimene naerab päevas umbes 15 korda
* Võimalus, et sa voodist kukkudes surma saad on 1 - 2 miljonist
* Ajaloo lühim sõda on kestnud 38 minutit. Zanzibari ja Inglismaa vahel (Zanzibar alistus)
* Sa sündisid 300 luuga, aga kui sa saad täisealiseks, on sul vaid 206 luud (kuhu mu ülejäänud luud said? kasvasid kokku?)
* Hai on ainuke kala, kes pilgutab mõlema silmaga
* Maailmas on kanu rohkem kui inimesi
* Kuldakalal on mälukestvusaeg 3 sekundit (järeldus - paljud mehed pärinevad kuldkalast:D)
* Tavaline inimene jääb magama umbes 7 minutiga (enne kui silmamaski muretsesin, ei pidanud seda mõeldavaks)
* Naised pilgutavad silmi kaks korda rohkem kui mehed (oh me kekutised;D)
* Mehhikol on olnud 3 presidenti ühel ja samal päeval (seebikate maa ju ikkagi)
* Beethoven kastis oma pea külma vette mõni hetk enne surma (??? sai selgeks???)
* Keskimine inimene teeb aastas umbes 1140 telefonikõnet (mina teen raudselt vähem)
* Eiffeli tornil on 1792 trepiastet (mina igaks juhuks tõusin liftiga)
* Ainult üks inimene kahest miljardist elab üle 166 aasta (ei kibele nende hulka, ei taha kõiki lähedasi matta)
* Võimalus, et sind tabab meteoriit, on 1 - 10 triljonist (ei pretendeeri)
* Adolf Hitleri ema plaanitses aborti, kuid arst keelas selle (siit veelkord moraal - abort olgu naise vaba valik)
* Kui hai suu on liiga kaua lahti, võib ta lämbuda
* Kui sa aevastad, lõpetab kogu su keha selleks hetkeks töö - isegi süda
* Maavärin 16 detsembril 1811 pani Mississippi jõe tagurpidi liikuma (vau! seda oleks näha tahtnud...)
* Keskmine inimene unistab aastas umbes 1460 korda
* 70% maailma paatidest kasutatakse kalastamiseks
* Viimane dodo lind suri aastal 1681
* Liblikad maitsevad oma jalgadega
* Blondijuukselistel on rohkem juukseid kui tumedajuukselistel (muidugi, blond karv tunduvalt õhem ju)
* Cher'i õige nimi on Sarkissian
* Inimese hambad on umbes sama rasked kui kivid
* Sa pilgutad aastas silma umbes 84,000,000 korda
* Juurviljades on enamus C vitamiinist koores
* Inimese silmad ei kasva kunagi, aga nina ja kõrvad ei lõpeta kunagi kasvamist (appi! mu nina niigi juba kartul! ja seda ma mõtlesin, et kuhu mu hiiglasuured silmad kadunud on, nägu liiga suureks lihtsalt saanud...)
* Tasmaanias on maailma kõige puhtam õhk (tea kas seal siis vähe peeretavaid lehmasid?)
* Ameerika elanikud söövad päevas kokku ligikaudu 20 hektarit pitsat (ei imesta)
* Maakera kaalub ligikaudu 6,588,000,000,000,000,000,000,000,000 tonni
* Kõige enam kasutatud inimese nimi maailmas on Mohammed (minu poja nimeks ei saa Mohammed)
* Sa põletad rohkem kaloreid magades, kui telekat vaadates (lisaks teleka ees ma söön)
* Meie (inimesed) kasutame vaid 10 % protsenti oma ajudest (näha ju)
* Umbes 300 aastat tagasi oli Egiptuses keskimine eluiga 30 aastat (???)
* Su aju koosneb 80% veest (mulks)
* Elevandid on ainukesed loomad, kes ei saa hüpata (selle tahajärjeks oleks maavärin)
* Pea vastu seina tagumine kulutab 150 kalorit tunnis (kas see on rohkem kui teleka vaatamine?)
* 1977. aastal oli maailmas 37 Elvise jäljendajat. 1993. aastal oli neid 48000. Kui see nii edasi läheb, siis 2010. aastal jäljendab Elvist iga kolmas inimene (minge taguge parem pead vastu seina)
* Igal inimesel on ainulaadne keelemuster
* Umbes 80 protsenti maailma elusolenditest omab 6 jalga
* Ühest lehmast saab valmistada umbes 400 hamburgerit (arvestades seda, et hamburgeri kotlet sisaldab kondipuru ja rämpsliha, siis vabalt)
* Täislastis normaalkiirusel liikuval tankeril kulub peatumiseks umbes 20 minutit
* Keskmise mehe habe kasvab tema eluaja jooksul kuni 8,4 meetrit (zz top on poisike...)
* Keskmine mees veedab elu jooksul 3350 tundi ehk ligi 140 ööpäeva habet ajades
* Keskmine naine kulutab elu jooksul umbes 2,7 kilogrammi huulepulka (võehh! hea et ma seda asjandust ei tarbi)
* Keskmine inimene neelab kaheksa ämblikut aastas (liha on liha)
* Paremakäelised inimesed elavad keskmiselt üheksa aastat kauem kui vasakukäelised
* Ainult seitse inimest sajast on vasakukäelised
* Bambus kasvab 90cm päevas
* Buckinghami palees on üle 600 ruumi
* Aastas on 31 557 600 sekundit
* Sidrunis on rohkem suhkrut kui apelsinis
* Inimese aju lõpetab kasvamise kui inimene saab 18-aastaseks (usun)
* 85 inimest sajast suudab oma keele ajada torukujuliseks (ma võin veel igast muid trikke ja kujundeid sellega teha:D)
* Esimeses voodistseenis, mida näidati teleris päevasel ajal, osalesid Fred ja Wilma Flintstone (vuih! puhas porno ju!)

Peldikukultuurist

Sain V-lt kirja: "Kle, lugesin su blogi. No ma ei tea, viimasel ajal sinu sulest ain’t (noh, peaaegu) negatiivsust. Sinusuguse positiivsusrulli kohta on see sutsu hapu variant. Mis lahti?"
.

Hmm.... Üllatusega avastan, et tal on õigus. Kuhu krt on kadunud mu positiivne meel? Ehh, eks ma tegelikult tean aga temaga selle lahkamisest juba piisab, ei hakka end siin kordama. Küll aga õigustan karmi hinnangut ja edastan järjekordse neg. kirjutise:)

.

Teemaks peldikukultuur.

.

Nimelt ei saa mina aru teatavatest nähtustest ühiskasutatavates naiste tualettides.
Kobiseda võiks ju palju üle, kuid enim ajab mind imestama prilllaudade täislastus. Jap, justnimelt.

.
Ma ei ole võimeline kohe üldse aru saama, miks peaks nagu lehm laiali lödistama, eksole. Ok, ütleme, et ei õnnestu muudmoodi (khm-khm-öäk). Kuidas krdi moodi on aga võimalik täis lasta prilllaua tagumine kaar? Kas olen mina anatoomiline friik, et kuidagipidi ei näe end sellega hakkama saavat? Enese arvates täiesti teistega sarnane, nagu ühised saunaskäigud on tunnistust andnud. Prilllaua tagumise osa täislödistamiseks on aga ilmselgelt tarvilik mehelik anatoomia ehk siis midagi londi taolist, millega annab vehkida. Kuidas krt seda ometi teostatakse naiste tualettides? Ok, saan aru kui üks londiste kusagil ringi traavib, kuid seda nähtust leiab pea igas avalikus käimlas… vaevalt et see üks londistatud naine kõikjale jõuab.
Müstika.
Ja rõve, mu meelest. Püüaks nüüd ometi veidi kultuursemalt, eks.

.
Teine kohutav nähtus on ukse taga lõgistajad. Näed, krt, et uksel on punane liblikas ees. Tunned, et uks ei anna värvipimedusest hoolimata esimesele tõmbele järele – mida ometi sa edasi sikutad? Et äkki suudad ukse toore jõuga lahti tõmmata? Ok, tõmba siis. A mis sa edasi teed? Ma olen ju seal ees ja ei tule enne välja kui lõpetanud olen.
Brr!!!

.
Avalikud peldikud on ühed ütlemata ökad kohad. Kahjuks aga ei õnnestu neid alati vältida, kuigi pigem hoian viimase võimaluseni jalgu risti.
Ei taha mõeldagi millised nendesamade lödistajate-laamendajate kodused tualetid välja näevad. Elementaarne puhtuse pidamise oskus võiks ju siiski olla… Või pagan, tõsta siis mehe kombel prilllaud üles, enne kui vehkima hakkad...

Surutis

Veider on olla.
Ümberringi järjest jäävad ka lähemad ja kaugemad tuttavad ilma tööta ning enam ei ole see meediast ajusse pressiv teadmine vaid käegakatsutav, omaenda koolimaja taga parvetiigil toimuv.
Niiväga tahaks kuidagi neid julgustada/ideedega aidata, kuid kuidas sa aitad kui endalgi vajub lootusetus tumeda loorina silmile. Palkade kärpimine on samuti äärmiselt ebameeldiv, kuid siiski leiba lauale toovam variant.
Oijahh. Tunne, et enam ei jaksa naeratada, on siinsamas vargsi hiilimas. Ja olles üksi, teiste pilkude eest varjatult, luban enesele vahel ka hirmu tunda. Ei, mitte enda pärast, enda pärast ma muretseda ei oska. Teiste valu, hirm ja lootusetus ajavad ahastusse. Tahaks ju kuidagi toetada…
.
Tegelikult ma ju tean, et homme on parem. Ok, mitte veel homme, kuid ülehomme juba on. Ja me kõik rabeleme harjumuspärasest nõrgemast olukorrast välja ning saame hakkama. Kainemalt ja üksteisest hoolivamalt kui ehk vahepealne aeg meie käitumist/suundumusi võis mõjutada.
See aga ei tähenda, et täna ei oleks muret endale oluliste inimeste pärast…
.
Isiklikult olen ka enda kulud täiesti miinimumi tõmmanud. Enam ei ole laia ja lahke käega, mõtlematult raha kulutades. Vaatan mida tarbin ja kas mul ikka on seda tarvis. Ei ostle emotsioonide põhjal. Tegelikult ei ostle enam pea üldse. Ei reisi ka, kuigi sellest on meeletult kahju, eriti arvestades milline reisifanaatik siin klaviatuuri klõbistab. Kohe imelik on kodumaa pinnal nii pikka aega järjest püsida… Kui mõtlema hakata, siis viimase aasta sisse alates eelmisest maikuust ongi trippe olnud vaid 5 (millest lähinaabrite külastamised kipuvad mittearvestatavad ja soodsamad olema kui koju, Saaremaale sõitmine): kevadel Pariisis, suvel Soomes, sügisel Rootsis, talvel Indias ja jälle Rootsis. Selle aastanumbri sisse ennustan prohvetlikult vast ainult mingi väikese puhkuse Soomes ja aitab küll. Eks tulevikus jälle reisin.
.
Riiete ostmise vajadus kadus kah ära peale seda, kui taasavastasin õmblemise mõnud. Igal juhul huvitav tegevus ja suvine garderoob täieneb:) Ehteid meisterdan juba ammu ise, seega saab ka haraka-vajadus rahuldatud.
.
Seega jah, usun, et olen üsna tubli hetkel. Ometigi ei iisa sellest, et teisi aidata... Ja sellest on enim kahju. Aga pole hullu, kui jaksata pead püsti hoida, näeb läheneva paranemise märke esimesena.

*****
Mõni aeg tagasi lahkus käeulatusest kunagine ühikakaaslane. Me küll ei kohtunud sageli, kuid regulaarselt ja temaga lobisemine tekitas alati ülihea tunde. Aga nagu see ikka täna kipub olema – koondamine. Ja nii ta eemale, tagasi oma kodukanti, koliski. Tegime veel viimsed veinid ja kõhu-pungi-pugimise, kallistasime kondid ragisema ja kes teab millal nüüd taas kohtume. Igal juhul mitte enam sama regulaarsusega.
Temal vähemasti siht silme ees – otsustas, et nüüd õige aeg oma pikaaegsele igatsevale kallimale mehele minna ja pere luua. Positiivne! Jään häid uudiseid ootama igatahes:)
.
Sellise rõõmsama noodiga tänaseks ka lõpetan.

Habras elu

Tänasesse päeva mahuvad kaks väga vastandlikku teadet. Nii vastandlikku, kui veel võimalik. Üks tähistamas algust, teine lõppu...

Minu selle kevade rasedatest viimane, T, sai täna teise poja emaks.
Rõõm tema üle on täna veel kahjuks varjutatud. Sest paar päeva tagasi lahkus kuhugi tundmatusse üks väga tore tuttav noormees. Lihtsalt kukkus kokku. Sama vana kui mina...

Kohe kuidagi ei suuda näha siin suurt pilti. Meie keskel siiberdab meeletus koguses umbrohtu, kelle ainsaks elamisväärseks pidepunktiks paistab olevat teiste elude mürgitamine, haiget tegemine, petmine, vassimine (jätka loetelu ise). Meie keskelt võetakse aga ära need, kes oma siira ja laia naeratusega suudavad päikese pilve tagant välja tuua ning kes on alati valmis sind aitama, julgustama, naerutama.
Milleks selline selektsioon küll vajalik on? Missioon täidetud? Mahajääjad peavad saama oma õppetunnid umbrohuga võideldes?

Selliste teadetega on väga raske toime tulla. Hirmutab. Ja tekitab paanikat enese elamata elu ning saavutamata tulemuste pärast. Mis jälg minust maha jääb, kui tuleb minu aeg? Kes mind meenutama jääb? Ma ei ole suutnud isegi oma geene edasi anda, mis peaks ometi olema eksistentsi alus. Millest paganast me siis üldse räägime...
Kurb.

Itsitamist

Kaevasin vana hea ja tobeda klassika taas välja juhtudeks, kui naeruteraapiat tarvis.
Teate ju küll seda tunnet, kui vahel lihtsalt ei saa naeru pidama.
Klippi saavad nautida ka need, kes keelt ei mõista, tegu nagunii suvalise laada"naljaga". Oluline on osalejate reaktsioon, mille tabamiseks kõlarid piisavalt valjuks, silm ka teravaks ja oodake kannatlikult kuni nalja saama hakkab:)


Veel irvitamist (nüüd juba keeleoskus vajalik):

Achmed - The Dead Terrorist:

Päevikule toitu - pühadejärgne nädal

Peale pühi algas uus arginädal. Taaskord varakult täis buukitud, nagu need viimasel ajal ikka kipuvad olema.
.
Esmaspäeval jälle filmiõhtu R-iga. Seekord oli isu jabura komöödia järele, kuna elu on hetkel kõigil piisavalt tõsine ja murettekitav emotsioone raputavate filmide vaatamiseks. Krabasime riiulilt esimese senivaatamata filmi, milleks osutus „Abielu Vegase moodi“ (What Happens in Vegas). Treiler nähtav siit.
Ütleme nii, et suhteliselt jabur ja etteaimatav film, kuid hetkel just seda tarvis oligi.
.
Seevastu möödunudnädalane meie filmiõhtu film läks mulle väga hinge. „Kaitseingel“ (The Guardian). Jällegi tutvustav treiler nähtav siin.
Ma olen täiesti jõuetu merestseenide ees. Mäed ja kõrgus mõjuvad samuti nõrgestavalt, kuid merega on mingi oma suhe. Eriti paneb südame sees paisuma ja hinge aukartusest värisema tormine, ma mõtlen ikka tõeliselt tormine meri. Looduse stiihia keskel rannal seista ja mere jõudu tunnetada…. Sellest võimsamat tunnet ma ei tea.
Nimetatud filmis neid stseene jagus. Ning minul klomp kurgus ja silmad punnis peas.
.
Selle filmiga tekib lootus, et äkki saab millalgi ka Ashton Kutcherist mees. Seal oli veel üsna poisike, kuid midagi nagu hakkaks juba lubama. Üldiselt ta mulle näitlejana ei meeldi – liiga kiledahäälselt lärmakas ja lakutult poisilik. Ei suuda temas veel meest näha. Aga jah, mingi arengulootus paistab olevat:)
Samamoodi ei olnud varem minu jaoks seeditav nt Leonardo di Caprio. Põhjused samad. Kui aga vaadata tema viimaste aastate filme, siis müts maha poisi ees. Tõsiselt kõva areng on toimunud ja varasem tema filmide vältimine on asendunud tema osalusega filmide kõhklematu valimisega.


Edasi saabus teisipäev ning järjekordne kohtumine V-ga, kellel oli „kohustus“ mulle miskit heastada, mistõttu tema küsimusele, et kuhu läheme, vastasin kõhklematult, et minu lemmikrestorani. Controventoga siis tegu - pastasõltlasena armastan sealseid pastasid. Õnneks ka talle endale meeldib seal.Peale pugimist tuli saatanast idee minna vesipiipu popsutama. Uuel tänaval oli miskine säärane koht silma hakanud ja seadsime sammud sinnapoole.
Võehh, ma ei mäletanudki enam suitsuhaisus istumist! Tohutult hea ikka, et pubides-baarides-klubides jne ei tohi enam suvaliselt suitsetada. Seda, mis lõhna eritasid mu juuksed ja riided peale nimetatud paiga külastamist, on öka isegi kirjeldada. Kõik keset ööd kohe pessu ja kiiresti!
Mingil põhjusel oli meil mõlemil järgmisel päeval paras hõrendus kallal. Kuna meil ükski jook ega toit sel korral ei kattunud, pidi see olema vesipiibust.
Enam ei taha niipea, ausalt! V oma koduse vesipiibu viskas lausa minema… Natuke kahju, kuna oli mingisugune harjumus seda seal popsutada vahel, kuid samas ikkagi tark mõte.

Kolmapäeva õhtuks oli planeeritud Ardo Reinsalu (HAL Koolitus) Ajajuhtimise koolitus. Ardo on alati tohutult karismaatiline esineja, kellega aeg lendab linnutiivul ja juba ongi kahju, et „oih, otsa sai“.
Äärmiselt huvitav oli. Ja hariv. Loomulikult me teame enamus neidsamu fakte, kuid teostamine kipub ununema ja vahel on nippide tervikuks sidumisega raskusi. Sai kasulikke näpunäiteid ja juba järgmisel päeval alustasin rakendamist:)

Neljapäeva õhtu kulus reisimuljeid kuulates ja unistades:) Saime kokku oma koja senaatoriga, kes igal aastal teeb ühe kuuajalise reisi mõnda eksootilisse paika, kus siis mitte ei puhata/peesitata vaid avastatakse loodust ja kohalikku elu-olu. Sel korral vaatasime reisifilmi ning kuulasime muljeid Madagaskari kohta. Küsimusi jätkus kohe kauemaks ja ma nüüd tahaks Madagaskarile, jah, palun:)
.

Reede oli koolipäev. Õhtuks olime E-ga kokku leppinud, et tuleb mulle külla. Kell 8.16 E helistab: „Kle, ma ikka ei tule sulle täna külla. Ma lähen sünnitama“. Einohjah! Kell 12.35 oli juba piiga käes, haiglasse jõuti nii kella 11 ajal. Kiirsünnitus missugune!
Aga pisipiiga on jube armas:)
Huvitav, mis toimub? Lähikonnas sündis veebruaris üks pliks, märtsis üks pliks ja nüüd aprillis kah üks pliks. Samas ümberringi pidavat statistika järgi hetkel just poisse palju sündima. Meil plikade buum:)
.
Arginädalaga sai nüüd ühele poole;)

Pühad kodusaarel

Riidleb ema, et jälle laps ei kirjuta midagi ja päevikut külastades peab muudkui pettuma.
Tahan ikka hea laps olla ja eks siis kriban vahepealsetest tegemistest. Alustades sealt kus pooleli jäin.
.
Pühade ajal oli mõnus pikk nädalalõpp, mistõttu sai lennukipiletid soetatud ja neljapäeva õhtul ennast lennujaama organiseeritud.
.
Mulle kohe väga meeldib enne väljelendu lennujaama kohvikus istuda ja inimesi jälgida. Tallinna (Lennart Meri) lennujaamas istun reeglina tagumises kohvikus, seal vähem inimesi. Samuti on seal vahvad kaksikutest müüjad. Korra olen neid seal ka korraga näinud (enne Indiat, kui seoses lumetormiga tekkis lennujaama sissekirjutuse tunne ja ju neil oli siis vahetuse hetk millalgi), seetõttu tean, et kahe erineva tütarlapsega tegu:)
.
Inimesi vaadates meeldib mulle nuputada, mis reisiga tegu. Töö, puhkus, misiganes muu. Vahva on vaadata erinevaid emotsioone nägudel peegeldumas ja jälgida kes millega tegeleb.
Flirtida on lennujaamas samuti väga mõnus. Selline mittemillekski kohustav põgus viiv, mis lööb silma mõlemal osavõtjal särama, enne kui liigutakse oma teed. Vahel on see vaid põgus pilk, vahel sügavam hingepõhja silmitsemine läbi silmade, vahel väike vestlus. Kohustusliku elemendina nõrgaksvõttev naeratus ning juba ongi emmal-kummal aeg oma lennule kiirustada.
.
Seekord proovin uut õlut. Roosakaspunane, marjadest lisandiga. Üllatuseks täiesti joodav (siidri asemikuna, kuna tehis-siider minu jaoks liiga magus) ning võib suviste karastusjookide nimistusse lisada küll.
Kõrvallauas istuval härral on huvitav menüü – hamburger ja klaas punast veini. Näpib asjalikul ilmel sülearvuti klaviatuuri. Kogu kompott kukub tal üllatavalt elegantselt välja, hamburgerist hoolimata:)
.
Aeg lennule suunduda.
No ei meeldi mulle see Estonian Air selle liini operaatorina. Vahva on küll see, et check-in’i sai eelnevalt internetis ära teha ning saab suunduda otse turvakontrolli, vahva on ka see, et saan eelnevalt ise endale koha valida ja kinnitada, vahva on muidugi ka veidi suurem ja parem lennuk.
Vähemvahvad on aga paljud asjaolud – pardateenindus ei ole Aviesega samaväärselt siiralt sõbralik, hinnapoliitika on tobe (kohalikel lendudel võiks olla fikseeritud hinnad siiski), üliõpilasele mingit soodustust ei ole ja kellaajad on ka päevade kaupa väga erinevad. Lisaks fakt, et iga pisimagi udu või tugevama tuule korral lennuk ei lenda. Aviese aegadel olen küll koos pilootidega Kuressaare lennujaama hoones oodanud, et „äkki ikka saab mõne aja pärast lennata“ ning iga kord on ootamine end ära tasunud. Ei ole nii, et kui ei lähe, siis ei lähegi. Läks siis kui võimalus avanes.

.
Muidugi hellitas Avies pardateenindusega ära. Ok, küpsiseid-šokolaade-soolapähkleid-soolapulki-vahvleid-midaiganes ma ei pea selle pooletunnise lennu jooksul nosima, kuid lisaks pakkus Avies ka mahla ja kohvi/teed. Samuti lutsukommi enne õhkutõusmist ja enne maandumist, kuna eriti väikelennukis kipuvad kõrvad koledal kombel lukku minema. Loomulikult pole see mingi oluline asi, kuid lihtsalt väga armas see hoolitsemine.
EA pakkus ka saardelennul kommi. Rõõmustasin juba, et malli võtnud, kuid millegipärast pakuti kommi alles siis kui juba õhus olime. Mida ma siis sest enam lutsutan? Ok, enne maanduma hakkamist tuldi jälle. Lisaks pakuti vett.
Tagasilennul ei pakutud ei kommi ega joodavat. Kokkuvõttes jääb mulje suvalisusest ja organiseerimatusest.
.
Lisaks ei saa ma unustada viimast lendu Aviesega. Kuna EA hakkas liini opereerima oktoobrist, siis viimasel septembrikuu pühapäeval lendasin tagasi Tallinna veel Aviesega. Tol korral pakuti meile hüvastijätuks lisaks vahuveini ja trühvleid. Ma ei tea, ma vist liiga tundlik, kuid mul kerkis klomp kurku. Nagu ikka hüvasti jättes…
.
Aga seekordsest koduskäigust siis veel veidi.

Freddi käib meil susse pihta panemas. Juba on õppinud, kus nende koht Tark koer

Ilmadega vedas hullupööra. Ilus päikesepaiste ja säravad koduste näod. Suhtlemine ja lõputu sõbralik üksteise kallal nöökimine. Vahel naermine nii, et pisarad silmis ja pidama ei saa. Midagi ei ole teha – sellist perekonda nagu on mul, ei ole lihtne leida. Mind on ikka kohe äärmiselt õnnistatud sellega…

"Meespere" veini valamas

Seekord küpsetasin suhteliselt palju. Vahel igasugu veidrusi, mida kodused polnud enne kohanud, vahel nostalgiat. Proovisin ära ka JP toorjuustu - valge šokolaadi – vaarikakoogi ja paistab, et õnnestus. Igatahes paluti mul oma graafikud ringi teha ja isa sünnipäeva ajaks taas koju tulla, et kooki teha. Ok, käsk on vanem kui meie:)

Valmimisel nostalgiline Kass Artur

Kusjuures, vana hea veevann on ikka šokolaadi sulatamiseks parim. Aja kokkuhoiu mõttes proovisin kaunistamiseks mõeldud šokolaadi sulatada mikrouunis, kuid hetk peale seda, kui asi oli alles väga ilusasti sulamas, oli šokolaad juba mustaks tombuks kõrbenud. Arusaamatu! Kuna valget šokolaadi rohkem ei olnud, aitas katmisel hädast välja tume Bitter. Käras küll:)

Mis on linnukesel muret:)

Kassid on ärevil. Nii palju lõhnu, nii palju siristamist ja piiksumist. Ja narrimist… Nt istub linnuke oksal ja kass hiilib samuti puu otsa. Jõuab linnukese kõrvaloksale, nii 10cm kaugusele. Linnuke teeb hopsti! ja kolib kõrvaloksale. Kass venib järele. Linnuke hopsab jälle. Ja nii see mäng kestab. Kuni linnuke kassi narrimisest ära tüdineb ning minema lendab:)
Üks kuldnokk on meil vanapoisi staatuses. On teine enesele korteri välja valinud ja üritab nüüd perenaist sinna leida. Küll ta laulab ja kutsub neid. Käib üks vaatamas, käib teine vaatamas – no ei ole õige asi. Mine tea nüüd kas vanapoiss liiga valiv või on’s tal endal miski viga külges, miks naised ta juures ei püsi. Vaatamas küll käivad, kuid sisse ei koli.
Vahel lausa kahju linnukesest – hommikul laulab, suled puhevil ja hääl ootust täis, õhtuks juba na räsitud ja väsinud moega, kuid ikka veel üritab… Loodetavasti ikka saab naise majja:)

Vorm ei ole enam see, ei ole. Puu otsa ei saanud

Küll aga ei saanud kodanik koer aru, mida paganat ma tema kummi otsas ronin. "Minu kumm, anna siia!!!"Puhkehetk

Laupäeval sain käed kah villi. Pole ju harjund enam maatööd tegema ja linnastunud käed ei kõlba selleks mitte.
Nimelt oli ilm niivõrd ilus, et sai kevadise riisumise peale mõelda. Mõeldud-tehtud. Rehad kätte ja kraapima. Juuuuube mõnus tegelikult:) Eriti kui seda ei tee palju korraga. Njaa, hakkan vist tõepoolest vanaks jääma, juba mõjub nauditavalt see õues kablimine.

Vanaema toob puhkavatele rehitsejatele kodust õunamahla

Saunaõhtu raames rääkis isa head lugu oma suusareisist Austriasse.
Olid seal saunatamas siis ja vaatavad, et mingi šveitsi tädi lebab laval, uks pärani ja loeb raamatut. Noh, hea soe olla, eksole.
Tahavad kah lavale ja nagu eestlastel kombeks, ikka kõva leiliga.
Leilitavad seal siis ja natukese aja pärast hakkab selleks ajaks istuli tõusnud tädi nihelema ja peale järgmist leilisahmakat lendab lavalt kui püssikuul.
Leilitavad edasi, kuni selleks korraks küll saab. Kobivad ette ruumi hinge tõmbama. Šveitslanna hiilib laudule tagasi, raamat kaasas ja jälle uks pärani.
Mõnuleb seni kuni meie omad taas leili suunduvad. Sel korral on tädi targem ja lahkub kohe.

.
Ok, leilitatud küll ja aeg pesema hakata. Meie omade seast üks naine lõpetab dušši all ning lööb nupust vee kinni. Šveitslanna suundub sama dušši alla ja vett katsumata laseb sahmaka enesele peale voolata. Misjärel kostub kohutav röögatus ja tädi jookseb.
Vaene tädi, ma ütlen! Satu veel hullude eestlastega koos sauna. Kõigepealt grillivad sind leiliruumis üüratus kuumuses ning seejärel kastavad jääkülma veega üle. Lugu nimelt selles, et enne toda tädi end pesnud eestlanna on 25 aastat talisupleja olnud ja peseb end alati vaid jääkülmas vees…

Viskemängud, Freddi rõõm

Pühapäeva õhtul minema lennates oli taas tujulangus täielik. Midagi ei ole teha, alati hiilib mul sealt ära tulles ja halli sudusse mähkunud pealinna kulgedes väike kass hinge. Miks ma siis tulen? Elu on selline… Ja ei ole kujutelma mida seal täna peale hakkaksin. Küll aga tahaks tulevikus sinna ikka kui koju minna….
Näis mida elu toob ja kuhu mind viib.

Pühad

Armastus

Sa ei peaks ütlema "ma armastan sind" kui sa seda ei mõtle. Aga kui sa seda mõtled, siis ütle seda palju. Inimesed unustavad.

Jessica, 8a.
***
Armastus on, kui emme näeb papat kempsus ja ei mõtle, et see on tobe.

Mark, 6a.
***
Kui sa armastad kedagi, siis su ripsmed käivad muudkui alla üles ja su seest tulevad tähed välja.

Karen, 7a.
***
Ma lasen oma suurel õel end kiusata, sest emme ütleb, et ta teeb seda ainult sellepärast, et ta mind armastab. Nii et ma kiusan oma väikest õde ka, sest ma armastan teda ka.

Bethany, 4a.
***
Ma tean, et mu vanem õde armastab mind, sest ta annab mulle kõik oma vanad riided ja peab ise minema poodi uusi ostma.

Lauren, 4a.
***
Armastus on, kui su kutsikas lakub su nägu isegi siis, kui sa jätsid ta terveks päevaks üksinda koju.

Mary Ann, 4a.
***
Armastus on, kui emme näeb papat higise ja paha lõhnaga, aga ütleb ikka, et ta on ilusam kui Robert Redford.

Chris, 8a.
***
Armastus on, kui emme annab papale kõige parema tüki kanast.

Elaine, 5a.
***
Armastus on nagu väike vana naine ja väike vana mees, kes on ikka sõbrad peale seda, kui nad tunnevad teineteist nii hästi.

Tommy, 6a.
***
Armastus on, kui sa ütled poisile, et sulle meeldib ta särk ja ta kannab siis seda iga päev.

Noelle, 7a.

Karvad

Juuksurisse minek.
Tea kas laseks lisaks tavapärasele halli värvi peitmisele enesele ka mõne poose soengu ehitada?
Ehk alljärgnevatest miskit?

Blond hetk

Njah, jälle olen ma kohukese rollis (loe: pealt tume, seest plont mis plont).
Täna sattusin vaatama uudiseid, kus räägiti autodes olevatest tulekustutitest. Et nüüdsest peavad need sinist värvi olema.
Vahutasin omaette järjekordsete lollide nõuete teemal ja eriti seetõttu, et just äsja muretsesin endale autosse kustuti. Ilusa kiiskavpunase, nagu see olema peab. Ja kobisesin lollakaid ametnikke, kes omal ajal tegid porgandist puuvilja ja kes ei luba põllumeestel oma toodangut naabrilegi müüa ilma sertide olemasoluta.

Seda, et käsil on 1.aprill, taipasin alles hea jupp maad hiljem, kui tuli järgmine uudis, mis rääkis kohustusest hakata kabriolettidega sõites kiivreid kandma:) Seal oli päris hea videoklipp juures ning seejärel sain omaenda plontluse üle hea kõhutäie mugistada:)
Aga olen kord juba selline lihtsameelne.