Kevade tervitamisest

Paistab et sõnusime kevade ära...
Nimelt sai jci´katega kevadet tervitamas käidud. 20.märtsil ta kirjade järgi ju saabus ja siis oli vaja ronida Pirita randa ning teha esimene grill. Kevad ju!

Vedasime enne päikeseloojangut kohale suure grilli, hunniku grillitavat ja termoste viisi kuuma teed (mõnele ka veidi "soojendavamat" kraami) ning suundusime tööpäeva lõppedes muuli algusesse liivasele rannale. Kodanikke tilkus õhtu jooksul kokku mitukümmend, lisaks mõned koerad, kes siis lõputult hullata ja vorsti närida said.

Segased oleme. Termomeeter näitas tillukest miinust ja laine randus mühinal. Tuul mässas ja sikutas kiharaid. Kas me sest hoolisime? Surusime külmavõetud näpud tihedamalt ümber auravate kruuside ja pigistasime grillilt tulnud tulised vorste sõrmede vahel.

.

.

Hüplesime jalalt jalale, jättes eemalt mulje tantsivatest pärismaalastest. Sabatants ja kukepoks olid samuti aktuaalsed. Oli palju neid, kes autodega muuli poole sõitsid romantikat nautima ja meid oma soojadest autodest pikalt tunnistasid. Vahel tundus, et hämmastavalt, vahel aga, et tunnustavalt:) Hullud grillivad miinuskraadidega lagedal rannaliival!

Aga ütlemata vahva elamus oli.

Miks me seda tegime? Tervitasime kevadet, nagu juba öeldud. Kuigi täna õue vaadates jääb mulje, et hirmutasime ta hoopistükkis ära. Miks mitte veidi oodata ja suvel grillida? Krt, kes siis enam viitsib? Siis on grill nii tavaline, ei tekita mingeid erilisi emotsioone. Peale päikeseloojangut miinuskraadidega pimedas rannas grillilõkke ümber tantsiskleda on aga hoopis teine tera:) Ekstremistid, kuid sellised kaaslased mulle meeldivad! Leebelt hullud;)