kolmapäev, mai 07, 2014

127/365 - Surev hammas

Hambateemal hoog sees, seega jätkakem :)

Kui teismelisena üks hammas parandust vajas ja parandamise käigus selgus, et vaja siiski avada ja suretada ja seda kõike ilma tuimestuseta (jap, olid sellisedki ajad me maal...), siis peale seda jubedat kogemust ei julgenud ma enam valutava hambaga hambaarstile minna. Ainult juba surnud hambaga julgesin. Ja kuna too retsidivistlik põletikus hamba pikalt sorkimise kogemus oli alles liialt meeles, siis olin tõepoolest seda meelt, et hammast ise suretada on talutavam, kui taaskord end retsida lasta.

Igatahes olin siis vist u 14 ja kokku valutas surev hammas 11 päeva. Mäletan seda siiamaani... Tollal olid saadaval sellised kanged valuvaigistid nagu Analgin ja Tempalgin ning nendest ma siis elasin. Neelasin alla ja purustatud kujul surusin lisaks ka murdunud hambasse. 11 päeva järjest.
Lõpuks olin omadega päris laksu all - pidev meeletu valu koos magamatusega ja kanged tabletid mu alla-50-kilose keha juures ei lasknudki selge püsida.
Kuidagi see aeg igatahes mööda sai ja kui siis 12. päev oli valuvaba, siis ma lihtsalt nutsin ja nutsin ja nutsin...
Ja mõni aeg hiljem läksin hambaarstile :)

Et siis pole ime, et ma pool elu hambaarsti metsikult kartnud olen ning nüüd leelotan, kui arsti toolis tuku peale tuleb :)
Ajad on ikka niiiiiiiiiiiii teised :)

Kommentaare ei ole: