reede, august 11, 2006

Jäääär Viinistus

Kolmapäeval tuli mõte minna Jääääre kontserdile. Kokku andsid nad turnee raames vaid 6 kontserti ja kuna Tallinnas ei esinetud, siis Viinistu oli lähim punkt, kuhu minna.

Nad on ikka veel nii kuramuse head! 15 aastat tegutsenud juba ja ikka suudavad millegi uue ja heaga välja tulla. Mina olen nende loomingu austaja juba 10 aastat ja ikka ei väsi. Aitäh Ivarile, kes mind nendeni juhatas:)

Viinistus oli ilm õnneks super ja kuna tegu välikontserdiga, siis jagati ka pleede, et soojem oleks. Kuna pinkidel istudes ei tundu eriti mugav kontserti kuulata, siis sai otse lava ette murule end mõnusasti kerra tõmmatud. Sellest said nii mõnedki innustust ja kolisid samuti murule ringi. Selline meeldiv vaba õhkkond oli. Publikut võimaldati kuni 100 inimest, seega oli see taas Jäääärelikult intiimne kontsert.

Kuna õhk oli rannas siiski niiskevõitu, kiskusid laval olnud pillid märjaks:) Poisid siis naljatasid vee kitarrist väljavalamise teemadel oma pille kuivatades. Ühe trummi asemel kasutatigi lõpuks hoopis kitarrikasti :D

Aga jah, mulle meeldib eriliselt nende esinemiste juures see intiimsus. Suhtlevad publikuga (alati vähe inimesi võimaldatud, muidu poleks enam see...), iga loo vahel vestlevad ja naljatavad, ei pooseta ja suhtuvad vabalt sellesse, kui mõni ronib lausa lava servale neid pildistama.

Ja need hääled...... Kananahk tuleb ihule, kui neid kuulata. Ja sõnadega mängivad poisid ka nii nagu ma ei tea teisi. Dagö saab sõnademängus natuke lähedale, rohkem küll hetkel ei meenu.
Meeldib kuulata lugusid, mis panevad mõtlema. Mittemõtlevat kräppi ja nutulaule kuuleb igapäevaselt raadiost niigi nii palju, et paha hakkab (a la inisev James Blunt). "Varsti hakkab teil kõigil paha....", ütles pootsman Arabellas. Ja hakkabki, kui raadiot kuulata.

Aga kontserdist veel - tegid poisid ka ühe üllatusloo, ehk siis laulsid Vennaskonna "Pille-Riin'i" omas töötluses. Väääägadi lahe oli!

Ohjahh, kardan, et see oli vist selle suve parim muusikaelamus. Kuigi ees on veel mõned kontserdid ja Leigo ja muidugi ei saa unustada KC-i Robert Frippi, kes Eestisse käima on sattunud ja meil nüüd oma kitarrimängu kuulda laseb. Laivis..... Ei tea kas seda otse kuulates saab kohapeal orgasmi või? Eks näis. Igatahes muusikaliselt on see viimane suvekuu end igati ära tasuma hakanud...

Kommentaare ei ole: