Nonii!
Lõpuks ometi võttis tütarlaps end kokku ja hakkab taas end prantsuse keeles täiendama...
Juba mõned aastad sellest möödas, kui viimati sai õpitud ja vähene praktika teeb oma töö. Aru saan, kuid rääkimine rooste läinud. Ei julge enam suud lahti eriti teha.
Samuti olen juba aastaid mõelnud end taas täiendama hakata, kuid alati on midagi vahel ja millegipärast ei sobi. Sai siis otsustatud, et aitab naljast. Eriti kui kuulsin, et kaks head sõpra asusid samuti seda õppima ja imekombel oli veel vabu kohti. Ok, kursus on küll alanud, kuid võtakse mind juurde küll:)
Ükski keeltekool pole mind selles vallas ahvatlenud, ikka vaid oma ala parimad. Ja nii ma siis olengi nüüd Prantsuse Kultuurikeskuse õppijate nimekirjas:)
Oehh, ma nii armastan seda keelt, maad ja kultuuri...
Õnnelik:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar