Istun vaikselt oma kabinetis, käes on pealelõunane aeg.
Koka otsingud päädisid suurepärase eksemplari palkamisega, mille tulemusel istun ja ägisen siin tohutult suure ja ülimaitsva kõhutäie omastanuna. Kõikvõimalik veri mu organismis on koondunud makku ja üritab seal nüüd piitsa andes mingisugustki korda luua. Kerge ei saa tal olema.
Tööind on seega mõneks ajaks kadunud ja aeg pühendada end uudiste lugemisele.
Avatud aknast kostab kõuemürinat ja sajab tummist vihma. Männimetsa alt voogab aknasse ütlemata meeldivat värskendust saanud õhku. Oravaid okstel hüplemas ei paista, küllap istuvad vihmavarjus ja nosivad käbisid.
Ma nii armastan äikest ja paksu vihmasadu! Ja seda lõhna, mis sellega kaasneb. Seega on tänane pärastlõuna mulle puhkuse mõttes ütlemata meelepärane:)
Ma nüüd seedin edasi. Tänan tähelepanu eest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar