reede, märts 28, 2014

87/365 - Tissid vöö vahel

Vot kui on üks asi, mida ma naisterahva juures ei või mitte näha, siis on see tissid-vöö-vahel-olemine.

Kurja küll, sirge selg ja hea rüht on ikka määravad ju! Uhkust naised, noh!
Seljalihased treenituks ja siis saab selja sirge hoida küll. Kägaras olemine on palju kurnavam. Igas mõttes.

Tekib kohe tahtmine öelda, et "Kui oled kaelani sitas, ära pead longu lase"

Aga tean, et alati pole see niisama lihtne.
Ise olen terve elu üritanud väga-väga sirge olla ja eks seegi pärast mind sageli uhkeks on peetud, kuid jah... praegu ajab mind sel teemal kobisema pilk peeglisse.
Sest... ma ei ole sirge ja rühikas hetkel... Siis olen, kui ringi liigun, kuid istudes tekib seesama hirmus tissid-vöö-vahel asend. No pekki noh!

Eks võiks ju end vabandada sellega, et peale sünnitust oli Väikemehega palju mässamist ja seljavaludki polnud haruldased ning kuidagi kehaasend oli seda väikest tegelast hoides/temaga toimetades tema kohale kaitsvalt kummargil, kuid ikkagi... Nüüd jälle on tissid nii piisavalt lopsakad, et taastumata seljalihased ei kanna koormat hästi ära ja jälle häda, eksole...
Aga see ei ole vabandus, kui seda on peeglist kole vaadata!

Sirge selg on ikka uhkuse asi ja küll ka mina oma peegelpildiga taas rahu sobitan! Seni toetan partii paisuvale kõhule ja kirun olematuid seljalihaseid :)

Kommentaare ei ole: