Tegelikult tahtsin hoopis põnevamast teemast täna kirjutada, kuid antagu mulle andeks - kolimist ettevalmistav pakkimismäsu, üleväsimus ja 100 muud asja (millest luban, et kirjutan lähiajal) ei anna võimalust.
Seega kiire teema kummitustest.
Nimelt - ma tegelikult ka usun neisse. Sest miks mitte? Miks ei peaks eksisteerima silmale nähtamatut ja mõistusele selgitamatut? Miks arvab inimolend, et olemas on vaid see, mida ta näeb? Piiratud maailm, ei muud.
Kogemusi mul kummitustega muid ei ole, kui vaid see üks. Aga vot SEE ei lähe siiamaani meelest. Ei see tunne füüsiliselt ega emotsionaalselt.
Ega ma ei tea siiamaani, kas tegu oli "kummitusega" või mängis mulle mu aju mingi vingerpussi...
Igatahes oli aeg, mil telekast sai vaadata Sydney olümpiamänge. Järelikult suvi. Nool hüples ja kargles seal hoolega, seda mäletan.
Kolisime parasjagu Veerenni tänavale üürikorterisse. Olin üksi kodus ning tegelesin järjekordse tavaarilaadungi lahtipakkimisega. Väsisin ja viskasin end hetkeks voodile selili, puhkama.
Korraga tundsin väga selgelt, et kellegi külm (ikka päris jahe kohe) käsi haaras mul pahkluust. Konkreetselt ja tugevalt. Ehmatasin ja rapsasin jala vabaks.
Ja värisesin.
Siiamaani ei saa aru, millega tegu. Ei, ma ei jäänud tukastama. Ei, see ei kordunud. Jah, ma tajusin selgelt kondist kätt ja haaramise tunnet.
Mäletan ka seda, et ma lihtsalt teadsin, et haarajaks oli vana naine...
Mis kurat see siis muud olla sai kui kummitus?
Seega kiire teema kummitustest.
Nimelt - ma tegelikult ka usun neisse. Sest miks mitte? Miks ei peaks eksisteerima silmale nähtamatut ja mõistusele selgitamatut? Miks arvab inimolend, et olemas on vaid see, mida ta näeb? Piiratud maailm, ei muud.
Kogemusi mul kummitustega muid ei ole, kui vaid see üks. Aga vot SEE ei lähe siiamaani meelest. Ei see tunne füüsiliselt ega emotsionaalselt.
Ega ma ei tea siiamaani, kas tegu oli "kummitusega" või mängis mulle mu aju mingi vingerpussi...
Igatahes oli aeg, mil telekast sai vaadata Sydney olümpiamänge. Järelikult suvi. Nool hüples ja kargles seal hoolega, seda mäletan.
Kolisime parasjagu Veerenni tänavale üürikorterisse. Olin üksi kodus ning tegelesin järjekordse tavaarilaadungi lahtipakkimisega. Väsisin ja viskasin end hetkeks voodile selili, puhkama.
Korraga tundsin väga selgelt, et kellegi külm (ikka päris jahe kohe) käsi haaras mul pahkluust. Konkreetselt ja tugevalt. Ehmatasin ja rapsasin jala vabaks.
Ja värisesin.
Siiamaani ei saa aru, millega tegu. Ei, ma ei jäänud tukastama. Ei, see ei kordunud. Jah, ma tajusin selgelt kondist kätt ja haaramise tunnet.
Mäletan ka seda, et ma lihtsalt teadsin, et haarajaks oli vana naine...
Mis kurat see siis muud olla sai kui kummitus?
3 kommentaari:
Hiljem said seal voodis ikka rahulikult magada?
Olen ise selgelt tundnud koolis teadetetahvli ees seistes, kuidas minu õlale pandi käsi ja justkui õrnalt toetati mu vastu. Imestusega pöörasin ringi, et kes klassiõdedest küll sedamoodi kontakti otsib.:) Pöörasin naeratusega ümmber, et midagi ütlema hakata - ja ei kedagist! Mulle meeldib mõelda, et see oli minu kaitseingel:)
Mina ei usu, et nende juhtumite puhul aju meile trikke tegi. Kindlasti on olemas miski, mida me igapäevaselt oma meeltega ei taju, kuid mis mingil kummalisel põhjusel endast mõnikord siiski märku annab.
Eks ma hiljem ikka üritasinendale mõistusega püüda asja selgitada, kuid väike kõhedus oli sees terve seal elamise aja küll.
Lisaks on alates sellest ajast kindel komme magades jalad teki all hoida. Ja nii kui üks jalg teki alt välja satub, ärkan üles. Sest isegi läbi une tekib tunne, et kohe-kohe tuleb see käsi ja haarab jalast...
Aga ma arvasin, et eelmise aasta blogijate kokkutulekul sai selgeks tehtud, et kummitused ja vaimud on olemas! Ma isegi kohtusin koju jõudes ühega ja peale seda magasime mehega 2 nädalat tulega, kuna pimedas nägime mõlemad(!!!) voodi kõrval kellegi suurt kuju ja kuulsime ohkamist. Õudukas.
Ps: mu tädil oli sama kogemus noorena - vaatas telekat ja kellegi külm kondine käsi hakkas teda jalast tirima. Ja lausa nii tugevalt, et ta ikka pikalt ei tahtnud diivanil lesida.
Postita kommentaar