esmaspäev, detsember 01, 2014

190/365 - Lugemine

Nii kaua, kui ma end mäletan, olen ma lugeda armastanud.
Vanemate sõnul algas see tõepoolest juba siis, kui lugemise selgeks sain.

Ma ei tea, kas see on servast reaalsusest fantaasiamaailma põgenemine, ind emotsioonide ja ka teadmiste järele või midagi muud (tõenäoliselt mix kõigest), kuid juba nooruses, kui olnud arvuteid ega telekas midagi vaadata ja teised noored kippusid üheskoos miskit tegema (kasvõi pidutsemised/katsetamised), siis mina eelistasin raamatumaailma sukelduda. Neelates raamatu raamatu järel.

Veel hiljutigi oli mul komme iga päev lugeda. Kasvõi enne uinumist paar rida. Midagigi.
Esimese lapse sünd pani sellele muidugi paraja põntsu, kuid siiski sai loetud, kui ta veel päris pisi oli. Kui sai suuremaks ja mind rohkem kutupiiluks küpsetama hakkas, taandus lugemine igapäeva"menüüst". Ja nüüd, kui neid tähelepanu vajavaid ja kutupiilustavaid tegelasi on kaks ning samuti hilisõhtuid neelav blogiprojekti postide ettevalmistamine/ajastamine kaelas, on lugemine kusagil.... Ma ei teagi, kus :)

Kuigi... tõttu tunnistades vedasin ma üle aegade nüüd raamatu voodi kõrvale :) Ja ma olen mõnel õhtul seda ka lugenud :) Kuigi napp uneaeg on niivõrd hinnaline, et ikka kipun magama vajuma.

Aga noh, need ajad tulevad ju tagasi :) Millalgi hakkavad need kratid magama kui notid ja siis raskusi pigem nende üles saamisega. Küll ma siis kõik lugemata raamatud järele loen!

1 kommentaar:

Loojangukuma ütles ...

Mina ka! :D :D

Kui lugema õppisin, siis nii jäigi, et muudkui lugesin ja lugesin ja lugesin- lugemine on mõnus!