reede, detsember 19, 2014

Juuksemure


Enam ei tea, mida Vanema Poisi juustega ette võtta.
Kasvavad teised hullu kiirusega. Sell on 1a 10k vana, kuid juuksed vannis olles (sirgetena) ulatuvad allapoole abaluid. 
Muidu on sellised lendlevad lokid ja ei sega need ei teda ega meid. Ja kuidagi väga temalikud on.

Küll aga on hakanud mind segama ümbritsev maailm. 
Iga päev, kui temaga kusagil liigun ja ta oma asjatamistega tähelepanu tõmbab, saan ma komplimente stiilis "kui armas neiuke", "kui vahvalt julge tütarlaps", "eee... sul pidid ju poisid olema?", "oi millised ilusad lokid/ripsmed väiksel daamil" jne. Eeeee.... miks eeldada, et tegu on tüdrukuga, kui tegemist on lehvivate lokkide ja plaksuvate ripsmetega? Aga miks ei loo eeldust see, et tegu olekult paraja marakratiga, et enamasti on ta suht siniselt riides ja ka auto on näpu otsas? Jap, me kõik teame, et ka tüdrukud on marakratid, et ka tüdrukud kannavad sinist, et ka tüdrukud mängivad autodega, kuid kuhu jääb siin siis see, et ka poisid võivad kanda lehvivaid lokke? Seoks ma neid siis patsi või klammerdaks või ehiks lehvidega, siis saaksin jah aru, kuid praegu...

Ja siis tekibki hirm, et äkki mina tema lokke imetledes olen selline egoist, kes rikub lapse elu/olemuse? Äkki peaksin olema vastutustundlik lapsevanem ja poisi üldlevinud normide järgi rohkem poisistama?

Ise olen mõelnud, et kui saab 2-aastaseks, teen katset ja lõikan tal juuksed lühemaks. Lootuses, et see ei hävita lokki. Küll ju kuuldud sellest, kuidas titelokki maha lõigates lokk enam ei taastunud ja tulemuseks traadid andis.
Nüüd aga kisub sinnapoole, et kas ma ikka kannatan niikaua? Siiamaani olen naeratades vastanud, et "Siiski poiss" ja siis (seni veel) lõbustatult reaktsioone vaatama jäänud, kuid inimesed ei käi ju seda juttu ajamas pahatahtlikkusest. Nad võiks teda ju ignoreerida, kuid kuna ta nende tähelepanu pälvib, siis on ju väga armas lapse kohta komplimente teha. Siiralt uskudes, et tegemist on neiuga. 

Seega jah, probleem ei ole ilmselgelt pahades-õelates-omaninatoppivates kaaskodanikes vaid meis, lapse vanemates, kes me ei oska ringi harjuda, kuna tema on kasvanud ju koos oma juustega selliseks, nagu ta on täna... Juuksed maha tundub kuidagi nii vägivaldne muutus...
Oijahh. On ikka probleemid, eksole... :D

Sellike on meielikult pehmete näojoontega ja minuliku nöbininaga küll, kuid muidu minu meelest nii poiss kui veel olla saab. Ka näo poolest:

6 kommentaari:

herz ütles ...

Mu mõlemal vennal olid pikad lokid ikka päris mitmeid aastaid. Ka 20+ aastat tagasi olid samad kommentaarid, et "oi kui vahva neiu". Ühiskond ei muutu vist :) Aga ära pabla. Praegu saad ise otsustada, varsti hakkavad poisid dikteerima. Niiet las olla lokid.

Unknown ütles ...

:)) Samas varem või hiljem peab pügama ikka, sest poolde selga neid lokke vast ikka ei kasvata...

Anonüümne ütles ...

mu kõik vanatädid ennustasid (umbes nelikendviis aastat tagasi) teemal "kui te lapsel lokid ära lõikate, siis need ei tulegi tagasi".
looda sa.

Anonüümne ütles ...

Me kotkapojal (1 a 2,5 k) lõikasime 14. kuu sünnipäeval lokid maha. Mitte ühiskondliku surve pärast, aga tema juuste eripära tõttu - tavaliselt on lastel alguses vist nn Lenini-soeng, tema aga oli anti-Lenin (pealt pikad, külgedelt ja tagant lühikesed), mis tähendab, et juuksed olid kogu aeg silmas, kõrvas ja lõpuks ka suus. Nädala jagu proovisin klambriga, siis tegin südame kõvaks ja läksime juuksurisse. Aga nüüd vaatame, kui uued juuksed kasvavad kasutajasõbralikumad, siis jäävad pikad, mo meelest pikajuukselised mehed on toredad. :-D

LegaalneBlond ütles ...

Oeh, kui aint minu poisil juuksed nii pikaks kasvaksid :) Ma nii tahaksin teda mõnusa surfarisoengu ja lokkidega näha.

Anonymous ütles ...

Ma olen nii uhke ja õnnelik, et saan olla siin, et jagada seda tähelepanuväärset, imelist ja erakordset tunnistust, ma lihtsalt ei suuda praegu uskuda, et mu endine on siin koos minuga, palub kõiki oma halbu tegusid ja räägib mulle, kuidas ta tundis end kogu aeg tühjana ta oli ära, jättis mu maha ja tegi mulle nii palju haiget pärast lahutust, mis juhtus mõni kuu tagasi. Ja kogu see ime juhtus kohe pärast seda, kui ma palusin dr EGWALIlt abi, olen täna maailma kõige õnnelikum naine, ma ütleksin, et mul on endine jälle kõrval. See on ime minu ja mu pere jaoks ning igavene nauding ja rõõmsameelsus. Ma olen praegu nii õnnelik ega tea, kui palju väljendada oma tänu ja tunnustust dr EGWALI -le. Soovitan teda väga, kui vajate viivitamatut abi, kuna see on tagatud, usaldage mind.
Saatke talle täna e -kiri /dregwalispellhome@gmail.com või kaudu
WhatsApp: +2348122948392