teisipäev, aprill 22, 2014

112/365 - Porgand

Pean ennast enam-vähem kõigesööjaks ja toiduga reeglina ei pirtsuta.
Küll aga on mul mu lühikeses nõu-nõu-nimekirjas keedetud porgand.

Vot ei ole lapsest saadik suutnud ma end harjutada seda sööma. Toores porgand - andke aga kätte! Nii otsast hammustades kui salatites kui kus iganes. Krõmpsutan nagu põline jänene.
Keetke ära ja andke siis ette... - njäääää......

Kõige kummalisem selle juures on, et näiteks porgandimahl ja -mehu meeldivad samuti hullupööra. Ja no nt Salvesti porknamehu on ju lihtsalt keedetud porgand, onju. Aga mulle läheb kulinal!
Ei saa aru, millest see vahe.

Ok, siis läheb ka, kui Vanamees on porknad sulajuustu- või vahukoorekastmes läbi hautanud :D Siis on ka head, eriti beebiporknad :)
Aga muidu keedetud/hautatud/küpsetatud porgand... - no ma ausõna alati üritan. Tõstan ette ja püüan süüa. Ei ole põhimõtteline vastane.
Aga vot ei maitse ja kõik! Kui on tegemist väikeste tükkidega, siis välja ka ei noki ja neelan alla, kuid on juhuseid, kus suured tükid toetan taldriku/kausi servale... Piinlik on küll, kuid paistab, et mitte üliväga :)

Kommentaare ei ole: