teisipäev, aprill 15, 2014

Kuidas sitalaadung rõõmustada võib

Njah... Ma võin ju alati, nui neljaks, oma küüned heas korras hoida, kuid maale kolimisel muutusid mõned muud asjad palju rõõmustavamaks kui uus küünelaki toon :D Ja see on ennast kõrvalt vaadates täitsa naljakas :)

Näiteks oli mõte, et vaja osta sõnnikut. Noh, et las käib korralikult läbi ja aitab head komposti saada ja siis hea vajalikesse kohtadesse aias maasse kaevata. Vastavalt vajadusele ja aiaplaani kujunemisele.

Palju sa ikka sitta osta taipad? Mõnikümmend kilo?
Need, kes kottides müüvad, müüvad pakendamiskulu ja hind sageli ebamõistlik. Ja siis tuleb neid kotte ju tassida ka, eksole. Oma auto pagasnikus või??? No ei...

Siis aga sain infot, et meil siin lähedal oma küla mees müüb suuremas koguses sõnnikut. Toob kohale ka ja puha.
Loomulikult sai kohe diil tehtud ja kuna väikeste kogustega ja pakendamisega (+ hiljem nende pakendite avamine ja sõnniku väljavalamine + mis sa nende kottidega teed? surud kõik prügikasti ja jääd prügi äravedu ootama või?) pole mõet mässata, kui teine juba traktoriga tuleb, siis lasime tal kohe 5 tonni peale laadida.

Poole tunni pärast kostus põka-põka-põka ja 5 tonni sitta (ok, pool aastat kuivanud ja läbi käinud sõnnikut tegelikult, kuid sitt kõlab räigemalt :D) ilmus meie poolt näidatud nurka krundi piiril, kaugel majast. Üks osa sai kohe Vanamehele sõnnikuusside kasvanduse tarbeks eraldatud (kalameeste ihaldatud "tarvik"), teine osa saab koos komposti ja mullaga tulevikus maasse...

Et siis jah, sellised kummalised rõõmud :D Pool aastat tagasi poleks ma elu sees uskunud, et selline asi nagu sõnniku saabumine mind hüplema paneks :)

5 kommentaari:

ingel ütles ...

No tere tulemast maakaks. :)

Eriti mõnus on see, kui sajab vihma ja siis hõljub hiljem selline hõrk sita lehk. Mõnus. Kohe tunned, et elad maal. Onju?!

ingel ütles ...

Aaa, eelmisel aastal poisid jooksid hoovis vihmaga ja väiksem hüüatas: "Oh, nii hea kodu lõhn!"

(Mõni nüüd kindlasti mõtleb, et mis inimesed need siin blogis ringi uitavad...) :D

Sipsik ütles ...

:D :D :D
Poisid sul eluterve mõtlemisega :D
Aga meil praegu see laadung õnneks majast nii kaugel, et ka vihma ja tuule koostöö pole haisu hoovialale toonud. Aga kui see vahel ka juhtuks, poleks probleemi :) Igapäevaselt lauda kõrval elamine ajaks vist küll hulluks, kuid mine tea - inimene harjuvat kõigega, isegi poomisega :) Algul siputab pisut, siis rahuneb...

herz ütles ...

Hahhahaaa! :DD
MA tean, millest sa räägid. Ma tihtilugu muigan härrale neid asju, mille üle oleks pool aastat tagasi silmi rullinud, et mina ja naudin? :)

Maakate kommuun siin :)

Sipsik ütles ...

Kuidagi kisub maale ära neh :)
Aga missa hullu teed, kui linnaelu pikapeale tühjana tunduma hakkab - siis vajadki uusi väljakutseid ja erinevaid ekstreemsusi, et ikka veri keemas hoida :)