kolmapäev, november 19, 2014

168/365 - Korilane maanteel

Enne seda, kui Vanemat Poissi ootama jäin, tegelesin maanteel korilusega.
Ma nimelt "noppisin" autosid, nagu mul tavaks oli väljenduda.

Nimelt ei kannatanud ma maanteel näha enda ees kellegi tagatulesid. Kui need olid lähedal, tuli need kohe ära noppida ja seljataha jätta. Kui need olid eemal, tuli need kinni püüda, et siis ära noppida ja selja taha jätta. Igal juhul tuli need seljataha jätta.

Ja kujutage siis ette nt pühapäeva õhtul Saarest Tallinna suunas liikuvat praamitäit autosid. Minusugune noppija + veel mõned hullud lennukid pidid ju järjest ja järjest kõigist mööduma. Lausa hasartselt! Kõige lahedam oli see paksus vihmasajus, kui kojamehed hullumööda vett laiali loopisid...

Täna mõtlen, et KUI ajukääbik ma olla sain? Kas mu ajus tekkis rooli istudes lühis? Ilmselgelt... 130-140 kolonnist möödumiseks/eemaldumiseks polnud miskine probleem...

Ma olen äärmiselt tänulik, et olen tänaseni elus ja terve. Sest no selliste idiootide koht ei ole mitte liikluses...

Õnneks minu puhul piisas lapseootele jäämisest. Hetkega muutusid suhtumised ja tekkis alalhoiuinstinkt. Vere vemmeldus kadus kasvavasse kõhtu :)
Täna olen ma selle üle äärmiselt tänulik ja selliseid rumalusi... Noh, siin polegi sõnu tarvis.

Kommentaare ei ole: