pühapäev, november 30, 2014

185/365 - Andestus

Mul on üks väga-väga paha komme.
Ma ei unusta ega andesta.

Võin millegagi leppida ja selle kalevi alla matta. Aga see on seal. Võin seda mitte kunagi teemaks võtta, kuid see on seal. Seda võidakse üritada kuidas iganes pehmendada - see on seal ja see jääb sinna.
Paratamatult jätab see ka andestust vajava teo autoriga suhtlemisele oma jälje, isegi kui ma selle mitme kalevi alla matan. Miski hoiab mingi keele igavesest ajast igavesti pingul.

Kui maetav teema on raskekujuline, siis enamasti on mõistlik kõigi tervise/närvide huvides mitte enam edasi suhelda. Siis pole võmalustki, et miski kalevi all siputama ja tähelepanu nõutama hakkaks. Kergematel juhtudel saab kas raske kivi või suure taguotsa sinna peale asetada, et siputamist näha poleks.

Tegelikult ei ole see hea. See mitteandestamine. Ja liiga hea mälu sealjuures.
Aga... mul on kahtlus, et seda ei anna õppida. Olen proovinud. Ja kui kalevil p****tamisest ka ei aita, on kontakt lihtsalt katki lõigatud. Tervise huvides. Kuna ma ilmselgelt ei ole võimaline arenema.

Kommentaare ei ole: